Andrei Kuzitškin ⟩ Putin tahab, et gaasinäljas eurooplased kukutaksid valitsusi

Venemaa loodab gaasitarnete piiramisega Euroopat mõjutada. Foto: Michael Probst/AP Photo/Scanpix

Venemaa gaasisõltuvusest vabanemine tõotab tõsiseid katsumusi, kuid et väärikalt vastu pidada, pole vaja paanikat tekitada, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Tungides kallale Ukrainale, lasi Venemaa õhku rahu ja Ukraina linnad ning lõi puruks maailma energiaturu. Lääne demokraatiad seisid dilemma ees: jätkata Putini režiimiga kauplemist, nagu poleks midagi juhtunud, või kehtestada Venemaale karmid piirangud, sealhulgas embargo Venemaa energiaressurssidele. Kuigi loomulikult kujutas see samm ohtu majanduslikule stabiilsusele kogu Euroopa Liidus. Ja ometi on ELi riigid otsustanud Venemaa gaasist ja naftast loobuda. Kremli propaganda nimetas seda otsust endale jalga tulistamiseks. Kuid ka Euroopas leidus üsna palju skeptikuid, kes seadsid kahtluse alla kontinendi «vabatahtliku gaasiblokaadi» otstarbekuse. Arvan siiski, et Euroopa äriettevõtted on teinud panuse strateegiale, ohverdades taktika. Vääramatu jõud nimega Putin ähvardab maailma tuumasõjaga, millel on raskesti ennustatavad katastroofilised tagajärjed. Selle üleilmse äritegevuse kõiki tegevusvaldkondi hädaolukordadega mineeriva teguri kõrvaldamine nõuab pingutust ja teatud ohvreid, kuid strateegiline võit tulevikus kompenseerib praegused kaotused.

Kreml muidugi kelgib, mängib Peterburi kangialuste karmi kutti – et virutab iga Euroopa jobu ühe vasakhaagiga siruli... Kuid võltsbravuuri taga peitub hirm kaotada lääne turud ja jääda ilma stabiilsetest sissetulekust, mis täidab Venemaa riigieelarvet ja Putini arvukate sulaste kukruid. Jah, hinnad Euroopa gaasi hetketehingute turul on hullumas, ulatudes sellel nädalal 2350 dollarini tuhande kuupmeetri kohta, mis ületab 2020. aasta hinda 40 (!) korda. Kuid Putini režiim ei kasuta gaasiga väljapressimist mitte esimest korda: eelmise aasta sügisel ületasid gaasihinnad Euroopas 1000 dollari piiri. Gaasiturul spekuleerides üritas Moskva sundida Euroopa ettevõtteid Gazpromiga pikaajalistele lepingutele üle minema ja avama Nord Stream 2. Ei tulnud välja. Ja praegu vähendab Gazprom, kelle aktsiad on pärast aktsionäridele dividendide maksmisest keeldumist langenud 40 protsenti, mitmesugustel ettekäänetel gaasitarneid Euroopasse. Nende Euroopa Liidu vastu suunatud survemeetmetega kaasneb enneolematu infokampaania, mis kutsub Euroopa kogukonnas esile apokalüptilisi tundeid.