Jürgen Dengo ⟩ Miks ungarlased «keiser» Orbáni otsuste vastu protestivad

Meeleavaldus Budapestis Foto: FERENC ISZA

Viimase kuu jooksul on Ungaris aset leidnud hulgaliselt sündmusi, millest nii mõnigi väärib laiemat rahvusvahelist kajastust. Esimest neist, millest juttu tuleb, on peetud n-ö koerakondiks: teemaks, mis visati inimestele arutamiseks ette, et selle taustal saaks vastu võtta teisi, palju mõjukamaid otsuseid, kirjutab etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia üliõpilane Jürgen Dengo.

Ungari oli kuningriik aastani 1947. Kommunistide võimuletuleku järel korraldati 1950. aastal riigireform, milles asendati vana riigijuhtimise ja administratiivsõnavara uuemaga, millel pole otsest rojalistlikku tähendust. 2010. aastal võimule tulnud Viktor Orbáni valitsus otsustas nüüd taastada kaks sellist administratiivterminit, nimetades maakonnad (ungari keeles megye, hääldatakse medje) vana kuningriikliku vármegye’ga, mille tähendus on linnusemaakond. Valitsuse esindaja maakondade juures kandis siiamaani tiitlit valitsusesindaja, nüüd aga kasutatakse tema kohta terminit, mida kandsid kuningriiklikud militaarametnikud, kellel oli suur võimutäius ning kelle võim oli enamasti päritav. Muudatuse kehtestamiseks tuli Ungari valitsusel muuta põhiseadust, mis tehti kiiresti ära. Värske president Katalin Novák küll tunnistas, et ei näe sellisel muudatusel erilist mõtet, aga kirjutas siiski alla.

Sel teemal tekkinud arutelu kõrval tulid aga peagi esile teised, Ungari elu palju märgatavamalt mõjutavad teemad.