P, 25.09.2022

JUHTKIRI ⟩ Balkani püssirohutünn ja Vene tikud

Postimees
Balkani püssirohutünn ja Vene tikud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Serbia-Kosovo pisitülil võivad olla suured tagajärjed
  • Serblased usuvad, et Venemaa oli sunnitud alustama sõda
  • Kui Euroopa Balkani unustab, siis kasvab seal Vene mõju

Iga kord, kui ülejäänud Euroopa suudab Balkani mõneks ajaks ära unustada, tuletab see ennast jälle meelde. Kuna Euroopa Liidu pilgud on veebruarist saadik pööratud Ukraina poole, siis on Balkani maad sel aastal senisest enamgi tähelepanuta jäänud.

Seekord kerkis esiplaanile Kosovo. Sealne valitsus nimelt soovib oma riigi territooriumi parema kontrolli alla saada ja kavatses seetõttu alates augustist keelata Serbia isikutunnistustega piiriületuse ja Serbia autonumbrimärkidega ringi sõitmise. Serbia isikutunnistusega inimesed peaks riiki sisenedes võtma selle asemel kasutusele ajutise dokumendi, naaberriigi autonumbrid tuleks aga kahe kuu jooksul välja vahetada kohalike vastu. Serbia nõuab riiki sisenevatelt Kosovo kodanikelt muide sama.

Need kõik võivad tunduda pisikesed detailid, kuid sealkandis on pisikestel detailidel sageli ülioluline roll.

Möödunud sajandi lõpul Serbia vastu üles tõusnud Kosovo kuulutas end iseseisvaks juba 2008. aastal, kuid riigi põhjaosas moodustavad elanikkonnast enamuse serblased, kes Priština valitsust ei tunnista. Nemad on truud Serbiale ja riik ka toetab neid rahaliselt. Serbia pole Kosovo iseseisvust kunagi tunnustanud.

Nüüd, juuli lõpus hakkasid serblased plaanitud seadusemuudatuse peale protestima, blokeerisid teid, panid käima õhuhäiresireenid ja kõmmutasid relvi, mitu korda ka politseinike suunas, kedagi siiski tabamata. Serbia president Aleksandar Vučić teatas selle peale, et kui serblasi rünnatakse, siis Serbia võidab. Aasta eest, kui serblased samuti numbrimärkide pärast mässasid, tõi Kosovo valitsus mängu politsei eriüksused, Serbia aga saatis piiri lähedalt mööda lendama lahingulennukid. 

Lääs kardab, et Venemaa püüab Serbiat kasutada Balkani maade destabiliseerimiseks ja sellega juhtida vähemalt osalt tähelepanu Ukrainas käivalt sõjalt kõrvale.

Kosovo valitsus otsustas ELi ja USA suursaadiku soovitusel muudatused 30 päevaks edasi lükata.

Kui EL Balkani unustab, siis on seal aga alati esindatud Venemaa, kellel on ajalooliselt soojad suhted kaasslaavlaste serblastega ja kes samuti Kosovo iseseisvust ei tunnusta. Venemaa mõistis hukka Kosovo valitsuse ja väitis, et tolle seadusemuudatused on mõeldud serblaste riigist minema peletamiseks. Lääs omakorda kardab, et Venemaa püüab Serbiat kasutada Balkani maade destabiliseerimiseks ja sellega juhtida vähemalt osalt tähelepanu Ukrainas käivalt sõjalt kõrvale.

Vene propagandakanalid kirjutavad juba näiteks praegu, kuidas NATO on otsustanud Kosovo konflikti sekkuda – riigis on nimelt 3770 organisatsiooni rahuvalvajat ja missioon teatas, et on valmis tegutsema, kui vaja. Ka Serbia valitsusmeelne ajakirjandus on selgelt venemeelne. Kui ELi käsitleb see veel neutraalselt, siis Ukraina suhtes on serblaste riiklik press selgelt negatiivne.

Nii usub kolm neljandikku serblastest, et Venemaa oli sunnitud alustama sõda Ukrainaga, sest NATO kavatses laieneda. Samuti pooldab 40 protsenti serblastest loobumist eesmärgist ühineda ELiga ja selle asemel Venemaaga liitu astumist.

Küsimus ei ole mõistagi ainult Kosovos. Pidev rahvustevaheline jagelemine käib ka Bosnias. Nagu ajalugu on liigagi palju kordi näidanud, on Balkan väga plahvatusohtlik. Seetõttu on ka oluline, et Euroopa seda piirkonda ära ei unustaks.

Märksõnad
Tagasi üles