Nüüd näen Helle Mäemetsa artiklit (PM, 25.07) ja olen sunnitud sõna murdma, et tema poole pöörduda.
Kus Te olete elanud, et ei tea tuhandetest rekadest Tallinna-Pärnu maanteel? Tulin justsama mööda seda teed, see on hirmus. Kas polnud Läti piiril loendatud 2000–3000 rekat päevas? See on diisliving, kuumuses sulavad asfaltteed, kitsa maanteega kaasas käiv liiklusohutus… Siin minu lähedast Smuuli teed läbib iga päev oma paarsada rekat. Kuid see on 100 000 elanikuga linnaosa! Ja üsna demagoogiline õhkamine «joonekesest kaardil», st Tallinna-Pärnu raudteeliinist, mis justnagu lõikab Eesti pooleks. Miskipärast need kirjutajad unustavad alati Tallinna-Tartu neljarajalise maantee ehituse ja uued karjäärid SELLE mastaapse tee tarvis, mis pealegi lõikab Eesti nüüd juba diagonaalselt pooleks.