Piia Post ⟩ Suur muutlikkus tagaks meile vähem ekstreemse tulevikukliima

Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika labori juhataja Piia Post. FOTO: Margus Ansu Foto: Margus Ansu

Ilm toob kuumalaineid ja uusi rekordeid, näiteks Ühendkuningriigis löödi 40 kraadi piir, kirjutab Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika labori juhataja Piia Post.

Esialgu mõõdeti mitteametlik rekord lennujaamas, mis on enamasti üks suur kõvakattega kaetud väljade kogum, kus on lisaks rohkesti konditsioneeritud metallkarpe, mis ise on lokaalsed lisasoojuse allikad. Siiski tuli soe õhk ka sinna kuskilt lõuna poolt ning see õhuvool kestis pikemalt, luues kõrge temperatuuri fooni.

Kui vaatame Euroopa riikide kuumarekordeid, siis Eesti jagab Norraga altpoolt kolmandat kohta 35,6 kraadiga (11.08.1992 Võrus). Oleme Islandi ja Iirimaa järel, isegi Soome on meist 37,2-kraadise rekordiga ees. Keskmiste tasemel on meie ilm Soome omast soojem, aga ekstreemumid ei sõltu ainult laiuskraadist, siin mängib konkreetse jaama asukoht olulist rolli. Oluline on merede lähedus, kaks meist mahajäävat riiki asuvad Atlandi ookeani saartel.