JUHTKIRI ⟩ Tallinn on halastamatult autokeskne

Päeva karikatuur, 30.07.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Ühistransport on Tallinnas aeglasem liiklusvahend kui tõuks, jalgratas ja auto
• Autode jaoks tehakse kõik, jalakäijad ja teised liiklejad on tagaplaanil
• Linn vajab rohkem korralikke ratta- ja tõuksiteid

Tänases lehes ilmunud test, millise transpordivahendiga pääseb suvisel tipptunnil kõige kiiremini Postimehe toimetusest Sossi mäe nõlvalt Noblessneri kvartalisse, peegeldab halastamatut tõde: ühistransport on Tallinnas jäänud vaeslapse rolli.

Renditõuks, -jalgratas ja -auto teevad bussile-trammile kes lühema, kes pikema puuga ära. Võitja on ühistranspordist umbes kolmandiku kiirem.

Eks ühistranspordi hädad ole tegelikult juba ammuilma teada. Tasuta ühistranspordis aastaid kestnud valideerimine pole meid kuskile viinud. Suur osa ühistranspordiliine on heal juhul mõne kosmeetilise muudatusega jäänud samaks juba Nõukogude ajast, linn aga on muutunud. Ühelt liinilt teisele ümber istumine ei taha pahatihti klappida, mõnelgi puhul väljuvad suuresti samal marsruudil sõitvad bussid alguspeatusest peaaegu korraga. Ja tõsisesse linna kuluks muidugi ära ka kiire rööbastransport.

Seejuures, ega testis poodiumikohale jõudnud transpordivahenditega ka Tallinnas asjad korras ole. Autodega loomulikult on, neile on jäetud kõik võimalused, olgugi liiklus hommikul või õhtu hakul mõnes kohas veidi aeglane. Kes on mõnes miljonilinnas elanud, see teab, et Tallinna ummikuid ei anna sealsetega võrreldagi. Viimastel päevadel kõlanud Kalamaja elanike kurtmine on tingitud hoopis teisest probleemist – selle omaaegse aguli tänavavõrgustik on nii vana, et lihtsalt pole autoliikluseks mõeldud.

Seal, kus võimalik, on aga sõidukite jaoks tehtud pea kõik. Piisab katsest ületada Liivalaia tänavat, et näha, kuidas kõik fooritsüklid on optimeeritud autojuhtide tarbeks – jalakäija jääb paratamatult mõnele ohutussaarele toppama. Mõni ehk pärib sel kohal, kas siis autodele tuleks tipptunnil suurem ummik tekitada, et jalakäijad otse üle tänava saaks. Sellele oleks mõistagi loomulik vastuküsimus: miks mitte?

Tallinn lihtsalt on halastamatult autokeskne. Hääli, et liiklemine pole vaid autodele, kostab ka Tallinna juhtkonnast, kuid tegelik liikluspilt ei taha sellega endiselt kaasa minna.

Ülejäänud kahe testiosalise, jalgratta ja tõuksiga on lood täbaramad. Seejuures ei maksa arvatagi, et need kuhugi kaoks, hoolimata üleskutsetest tõukse keelata. Ei, neid tuleb ainult juurde.

Postimehe test viis inimesed sisuliselt kesklinna ühest otsast teise, mis andis suisa võimaluse valida, millist kergsõidukile kohast teed pidi oleks mugavam vurada. Mõnel muul sõiduotsal on olukord hoopis teistsugune.

Eks korralikke ratta- ja tõuksiteid ole tasapisi juurde tulnud, kuid ei saa öelda, et neid just palju oleks. Pigem peavad sõitjad jalakäijate vahel saalima, tekitades sellega kõigile ebamugavust. Tuleviku linna planeerimisel peab aina suuremat osatähtsust omavate sõiduvahenditega kindlasti arvestama.

Tallinn lihtsalt on halastamatult autokeskne. Üks põhjus on muidugi selge: otsustajad ise sõidavad ju autoga. Hääli, et linnas liiklemine pole vaid autodele, kostab ka Tallinna juhtkonnast, kuid tegelik liikluspilt ei taha sellega kaasa minna.

Paljude lääne linnajuhtide seas on saanud auasjaks jalgrattaga tööl käimine. Aeg oleks meilgi. Ja ka keskmisel Eestimaa talvel saab jalgrattaga sõita.