L, 26.11.2022

Siim Umbleja ⟩ Väljamõeldud puidudraakon jätkab tegutsemist

Siim Umbleja
, Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse liige
Väljamõeldud puidudraakon jätkab tegutsemist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Foto: Toomas Huik
  • Eesti Energia tegevus on mõjutanud puiduhakketurgu olulisel määral
  • Kahjuks pole mitte midagi muutunud paremaks
  • Lahendus pole kindlasti lihtne

Möödunud kütteperioodi alguses alanud puitmassi suuremahuline kasutamine Eesti Energia Narva tootmisüksustes näitas kätte, kui habras on turumajandus kriisisituatsioonis ja kui oluline on poliitiliste otsuste kvaliteet. Täna on energiapuidu pakkumine selges defitsiidis, hinnad on tõusnud ja paljud kodutarbijad maksavad halupuude eest lausa kullahinda, kirjutab Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhatuse liige Siim Umbleja.

See kirjutis sündis vastukajana Ülle Harju 20. juuli Postimehes ilmunud artiklile «Koalitsioon võitleb väljamõeldud puidudraakoniga».

Eesti kaugkütjaid ja energiatootjaid ühendav Eesti Jõujaamade ja kaugkütte ühing (EJKÜ) avaldas 26. jaanuaril rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas muret hakkepuidu suuremahulise kasutamise osas Narva elektrijaamades ning samuti ebaselgete tarbimismahtude osas – juba siis tundus, et piiratud toormeressursiga turg ei suuda ootamatult kasvanud nõudlusele vastata. Selleks ajaks olid kaugküttes laialt kasutatava hakkepuidu hinnad kahekordistunud.

Keskkonnaministeerium lubas oma vastuses rakendada lindude pesitsusrahu planeeritult ja sihitult (loe: lepiti kokku pesitsusrahu kontrollimise prioriteedid). Rahandusministeerium andis oma vastuses teada, et Eesti Energia ei ole üldse riigihangete kohustuslane kütuste hankimisel ja samuti puudub aktsionäril õigus sekkuda ettevõtte igapäevase majandustegevuse korraldamisse (loe: infot ei saa väljastada).

Veebruari lõpus algas suuremahuline sõjategevus Ukrainas ja olukord muutus eelnevaga võrreldes kordades keerulisemaks.

Milline on Eesti kaugküttesektor?

Meie ühingu ja Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidud Eesti kaugküttesektori laiapõhjalisest uuringust selgus, et 2020 aastal tootsid 99 Eesti suuremat kaugküttevõrku puiduhakkest soojust ca 2,53 teravatt-tundi (TWh), mille osakaal kogu Eesti soojuse portfellis oli ca 58 protsenti. Näitaja sisaldas ka Narva linna puiduhakkest pärinevat kaugküttessoojust (ca 0,02 TWh ehk ligi viis protsenti Narva linna 0,4 TWh suurusest soojustarbimise kogumahust).

Veebruari lõpus algas suuremahuline sõjategevus Ukrainas ja olukord muutus eelnevaga võrreldes kordades keerulisemaks.

Möödunud 2021 aastal toodeti samades kaugkütte võrgupiirkondades 2,84 TWh soojust hakkepuidust, mille osakaal oli 55,3 protsenti (aasta 2021 oli mõnevõrra jahedam). Narva linna tarbeks edastatud soojusest ca 0,08 TWh (ca 20 protsenti) pärines hakkpuidust.

Et selget infot Eesti Energia Narva jaamades kasutatud hakkepuidu koguste kohta pole, siis järelduste tegemiseks saab kasutada eeltoodud artiklis esitletud arve, mis samas ütlevad nii mõndagi:

2020. aastal kui alustati ootamatult suuremahulist hakkepuidu kasutamist tarbis Eesti Energia 385 000 tihumeetrit (tm) hakkepuitu ja puidujäätmeid (ca 0,77 TWh).

Metsa taastumiseks on vaja aastakümneid ning väikekatlamajades ja pliidi all põlevkivi ei põleta.
Metsa taastumiseks on vaja aastakümneid ning väikekatlamajades ja pliidi all põlevkivi ei põleta. Foto: Ain Liiva

2021. aastal kasutati Enefit Power üksustes Narvas juba 770 000 tm puitu (ca 1,54 TWh) ehk kaks korda rohkem võrreldes aastaga 2020. Käesoleva aasta plaan on 660 000 tm (ca 1,32 TWh) ehk ca 1,71 korda rohkem võrrelduna aastaga 2020. Enamik sellest väärtuslikust puiduenergiast kaob õhku! Tehnoloogia lihtsalt on selline.

Võrdlusena samas artiklis toodud Eesti suurim kaugkütteettevõte Utilitas kasutas kaheksas Eesti linnas energiatootmiseks kokku 745 000 tm puiduhaket (ca 1,49 TWh). Neis linnades oli möödunud aastal kaugküttesoojuse tarbimine ca 2,1 TWh ja tarbimine on püsinud stabiilsena nagu ka puiduhakke kogused. Tõusnud hakkepuidu hind kandub edasi otse soojusenergia hindadesse.

Eelnev võrdlus iseloomustab selgelt: Eesti Energia otsused ja tegevused Narva piirkonnas mõjutavad Eesti puiduhakke turgu olulisel määral. Vaid loetud kuude jooksul kahekordistunud energiapuidu nõudlus lihtsalt ei jäta muud valikut.

Mis saab edasi?

Kahjuks tuleb tõdeda, et midagi pole muutunud paremaks. Jälle korraldavad kaugkütteettevõtjad kütuste hankeid uueks kütteperioodiks, hinnatasemed on seekord lausa kolmekordistunud ja pakkujad ei anna mingeid garantiisid, et lepingu alusel ettenähtud hakkepuit ka tähtaegselt saabub. Lisandunud on uudised maagaasi hangete ebaõnnestumisest ja hädaolukorras varustuskindluse tagamiseks tehtavad kiireloomulised tegevused seoses põlevkiviõli kasutusele võtuga.

Kahju. Näib ka, et puidudraakon, mille vastast võitlust kirjeldatakse vastse valitsusliidu koostöölepingu metsanduse peatükis kui puidunappuse ja sellest tuleneva hinnatõusu peamist põhjust, pole siiski välja mõeldud, vaid jätkab aktiivselt tegutsemist.

Jälle korraldavad kaugkütteettevõtjad kütuste hankeid uueks kütteperioodiks, hinnatasemed on seekord lausa kolmekordistunud ja pakkujad ei anna mingeid garantiisid, et lepingu alusel ettenähtud hakkepuit ka tähtaegselt saabub.

Vahetult enne valitsusliidu koostöölepingu avaldamist (14.07) avaldas riiklik energiafirma riigihangete registris väikehanke numbriga 252605 «Enefit Power AS jaoks biomassi ost 2022 august kuni 2024 märts», kuhu oodati pakkumisi tähtajaga 22.07.2022. Soovitavad puidukogused dokumentidest ei selgu. Tänase seisuga on tõenäoliselt mitmekümne miljoni euroni ulatuv ja 20-kuulinese perioodiga «väikehange» hindamisel. On ka teada, et pakkujaid jagus. Hanketeates märgitud CPV kood 03416000 «Puidujäätmed» viitab CPV koodide hierarhias kahjuks otseselt metsandusele ja raietoodetele.

Metsapoole vaatav puidudraakon vajab selgeid otsuseid!

Värske valitsuslepe keskendub energeetikas taastuvelektrile ja biometaanile. LNG-le. Eraldi tähelepanu saab elektriturureform. Samas on mets ja puit ülioluline teema. Raiskamine tuleb lõpetada, sest metsa taastumiseks on vaja aastakümneid ning väikekatlamajades ja pliidi all põlevkivi ei põleta.

Eestile on vaja nii elektrit, soojust kui ka põlevkiviõli. Kõik töökohad on olulised. Vene gaas vajab asendamist. Metsasus on hindamatu. Samas on küsimus majanduslikus tasakaalus.

Loodan, et valitsuslepingus kokkulepituga hakatakse juba lähiajal sisuliselt tegelema ning värske valitsus ja uued ministrid suudavad mängupilti oodatud muudatuse tuua.

Lahendus pole kindlasti lihtne, sest Eestile on vaja nii elektrit, soojust kui ka põlevkiviõli. Kõik töökohad on olulised. Vene gaas vajab asendamist. Metsasus on hindamatu. Samas on küsimus majanduslikus tasakaalus. Kuni raiemahtude arutelud alles käivad, siis tuleb teadvustada, et sellest sõltub otseselt pakkumine ja puidu hind. Kui hüplik poliitika jätkub, siis jätkub ka tarbijate kaudne maksustamine.

Kindel on aga see, et valimised tulevad märtsis ning kodumajapidamistes laialt kasutatavate halupuude hind on üks paremaid indikaatoreid valitsusleppe tegelike tulemuste hindamiseks.

Lisamärkusena: väljatöötamisel on ka õigusraamistik, mis loodetavasti korrastab puidujääkide, puidujäätmete ja jäätmeks oleku lakkamise kriteeriumid ning loob vajalikku selgust ka hangetes kasutatavate CPV-koodide rägastikku.

Märksõnad
Tagasi üles