Alustame sellest, et vaatame, mida lugupeetud analüütikud esiteks väitnud on. Poole kohaga presidendi majandusnõunikuna ja poole kohaga Eesti Panga ökonomistina töötav Kaspar Oja kirjutas oma artiklis: «... on keeruline usaldusväärselt hinnata, kui palju täpselt pensioniraha inflatsiooni kiirendas, kuid tõenäoliselt aitas pensioniraha hinnatõusule oluliselt kaasa ... pensionisüsteemi muudatuse mõju Eesti majandusele pidi olema üüratu.» Ühtib see ka Eesti Panga seisukohaga: «Hinnakasvu enam kui kahekordset erinevust euroala keskmisega võrreldes selgitab lisaks energia ulatuslikumale kallinemisele sissetulekute ja nõudluse kiire kasv, millele on hoogu lisanud II pensionisambast välja võetud raha ja riigi kulutuste suurenemine.» Seega väitsid mõlemad riiklikud analüüsid, et inflatsiooni taga peab olema II sammas ja eelarve defitsiit.
Paraku on nii, et kui nende analüüside sisse vaadata, siis oma väidete tõestuseks argumendid sisuliselt puuduvad. Näidatakse küll, et üks arv on suur ja teine arv on suur, ning jõutakse kergekäeliselt seisukohani, et järelikult peab olema siin korrelatsioon. Seoste leidmisel kehtib väga lihtne põhimõte – kui pead eelarve defitsiiti inflatsiooni põhjuseks, siis peaks see ka teistes riikides inflatsiooni põhjustama. Kui pead II samba väljamakseid inflatsiooni põhjuseks, siis väljamaksete puudumine peaks teistes riikides oluliselt nende inflatsiooni vähendama. Seda ei ole väga keeruline kontrollida.