K, 5.10.2022

Andrei Kuzitškin ⟩ Paanikajutud: talvel külmume ära, aga Putin pole süüdi

Andrei Kuzitškin
Paanikajutud: talvel külmume ära, aga Putin pole süüdi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Ungari riigipea Viktor Orbán peab ka Ukraina sõja ajal häid suhteid Venemaaga oluliseks.
Ungari riigipea Viktor Orbán peab ka Ukraina sõja ajal häid suhteid Venemaaga oluliseks. Foto: ATTILA KISBENEDEK/AFP/Scanpix

Sõda Ukrainas tõi kaasa üleilmses mastaabis ühiskondlik-poliitilise olukorra destabiliseerimise ja avaldas kahjulikku mõju maailmamajandusele. Sellega seoses arutatakse ühismeedias ja ajakirjanduses elavalt Ukraina ja Venemaa vahelise lahingutegevuse jätkumisega seotud sündmuste arengus toimunud ohtlike trendide üle. Millised ohud on tõelised ja millised on propaganda toodetud, arutleb kolumnist ja õpetaja Andrei Kuzitškin. 

Inimelu on seotud miljonite hirmudega. Sellest on kirjutanud paljud teadlased ja mõtlejad, sealhulgas Sigmund Freud, kes rõhutas eriti hirmu nälja ja surma ees. Sõjatingimustes muutuvad just nälg ja surm filosoofilistest võimalikkuse kategooriatest igapäevaelu tegelikkuseks ja käegakatsutavaks ohuks tulevikule. Pole üllatav, et Venemaa kallaletung Ukrainale on tekitanud ühiskonnas tohutul hulgal ärevust. Individuaalsed hirmud on muutunud kollektiivseks kohkumuseks – varjatuks ja ilmselgeks. Hirmude palett on lai – näljast ja külmast tuumakataklüsmini. Inimesed toovad oma tunded ja emotsioonid ühismeediasse, et ennast tühjaks rääkida, välja karjuda ja vabaneda vähemalt osast hinge kraapivatest hirmudest. Kuid väga sageli peidetakse siiraste avalduste taha pahatahtlikku ja hävitava iseloomuga valeinformatsiooni, sest õudusest halvatud ühiskond ei ole võimeline kallaletungijale organiseeritud vastupanu osutama.

See tehnika on tuntud juba pikka aega ja kuulub psühholoogilise sõjapidamise arsenali. Juba iidsetel aegadel võis paanikajuttude levitamine viia tervete armeede kaotuseni ja sundida linnade elanikke vaenlasele alistuma. Siinse analüüsi aktuaalsus ongi seotud justnimelt katsetega külvata Eesti ühiskonnas ebakindlust tuleviku suhtes ning nõrgendada sõjalise kriisi tingimustes ellujäämiseks vajalikku mobilisatsioonivalmidust. Selleks kasutatav tööriist on teada – ühismeedia. Eesti ühismeedia venekeelse segmendi jälgimine võimaldab välja tuua mitmeid populaarseid Ukraina sõjaga seotud eshatoloogilisi (maailmalõppu ennustavaid) sotsiaal-majanduslikku laadi narratiive.

Märksõnad
Tagasi üles