Mart Kuldkepp ⟩ Kuidas rootslaste ajud venestusid

Mart Kuldkepp. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

1990. aastal Svensk Tidskriftis ilmunud artiklis pealkirjaga «Miks meile baltlaste asi korda ei läinud?» tõi Rootsi ajakirjanik Janerik Larsson välja mitu asjaolu, mis olid aidanud kaasa külma sõja aegse Rootsi «vaikuse vandenõule» Balti riikide suhtes, kirjutab kolumnist ning Londoni ülikooli Skandinaavia ajaloo ja poliitika kaasprofessor Mart Kuldkepp.

Nende seas olid pea olematud teadmised Baltimaade ajaloost ja häbi Rootsi kunagise järeleandlikkuse pärast, mis muutis teema käsitlemise ebamugavaks.

Ent Larsson tõi välja ka paar laiemat põhjust: esiteks rootslaste võimetuse näha rahvuslust progressiivse jõuna ja teiseks «tugevama õiguse» printsiibi põhimõttelise aktsepteerimise seoses Nõukogude Liiduga. Vaatamata sellele, kas NSVL oli 1990. aastal ikka veel globaalne supervõim või mitte, oli selline ajalooline staatus tekitanud teatava «ajude finlandiseerumise»: segu hirmust ja lummusest, millel oli halvav mõju.