R, 30.09.2022

JUHTKIRI ⟩ Sihilikult hävitatud Narva «vabastamise» tähistamine on äärmiselt kohatu

Postimees
Sihilikult hävitatud Narva «vabastamise» tähistamine on äärmiselt kohatu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 26
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Narva pommitamise eesmärk oli selle linna hävitamine
  • Venemaa ja Nõukogude Liidu valed on sarnased
  • Narva «vabastamise» tähistamine on äärmiselt kohatu

Eile korraldati Narvas Nõukogude vägede linna sisenemise 78. aastapäeva puhul mälestusüritusi, mis möödusid rahulikult ja millest võttis osa suhteliselt tagasihoidlik arv inimesi. Kui veel aasta tagasi oleks võinud sellisesse tähistamisse suhtuda õlakehitusega, siis 24. veebruaril alanud sõda on konteksti põhjalikult muutnud.

Kõik me teame, kui raske on venelastega vaielda selle üle, mis 1944. aasta suvel ja sügisel õieti toimus. Venelased ütlevad, et Eestis olid natsid ja Nõukogude väed vabastasid Eesti natsidest. Ukraina sõda on andnud sellistele väidetele siiski hoopis teise tähenduse.

Juulis 1944 olid Narvas tõesti Natsi-Saksamaa väed, kuid 26. juuliks, kui Nõukogude väed linna sisenesid, olid sakslased juba lahkunud. Sovinformbüroo teatas 27. juulil 1944, et hävitatud Narva linnast leiti elusana vaid kaks inimest. Hiljem loodi sellest müüt, et natsid hävitasid Narva ja selle elanikud.

Tegelikult olid kõik tsiviilisikud Narvast juba 1944. aasta alguses evakueeritud. Märtsis 1944 korraldas Nõukogude Liit massiivse pommirünnaku Narvale ja Tallinnale. Kui Tallinnas võis pommitamise eesmärk olla tsiviilelanikkonna demoraliseerimine, siis Narvas ei olnud tsiviilelanikkonda ja pommitamise eesmärk sai olla ainult linna hävitamine. See õnnestus Nõukogude lennuväel suurepäraselt: pärast märtsipommitamist oli Narva hoonetest alles ainult iga kümnes.

Sellise Narva «vabastasidki» 1944. aasta 26. juulil Nõukogude väed. 1950. aastal otsustas ENSV juhtkond eesotsas Johannes Käbiniga, et Narva vanalinna ei taastata, ja asemele ehitati uus, hruštšovkadest koosnev Narva. Eelmisel aastal antud intervjuus ütles Eesti muinsuskaitse grand old man Fredi Tomps, et Narvat oleks saanud taastada, kuid see linn hävitati sihilikult.

Tallinnast on lihtne viibutada näppu Narva linnavalitsuse suunas, kuid Narva linnapea ei ole diktaator. Narva linnavalitsus on selline, nagu narvakad on ta valinud.

Millekski muuks kui sihilikuks hävitamiseks on raske pidada ka seda, mis toimub meie silme all Mariupolis, Sjeverodonetskis ja mujal. Just sellist «vabastamist» näeme praegu Ukrainas. Mariupolis on 85 protsenti hoonetest hävitatud ja linna 430 000 elanikust alles jäänud ainult kolmandik.

Kuid kõige rabavam on see, kui sarnased on Venemaa ja Nõukogude Liidu valed. Selle aasta aprillis näitas Venemaa televisioon kaadreid purustatud Mariupolist ja väitis, et seda kõike tegid natsid. Juunis näitas Venemaa televisioon optimistlikku videopilti Mariupoli sadamast. Diktor luges tuima näoga ette teksti, kuidas natsidest vabastatud Mariupolis pöördutakse tagasi tavapärase elu juurde.

Kõige selle taustal oli eilne Narva «vabastamise» tähistamine äärmiselt kohatu. Kuid veelgi kohatum oleks, kui Eestis leviksid endiselt Venemaa valesid edastavad telekanalid, kui endiselt oleks muinsuskaitse all üle 200 punamonumendi ja kui peatselt avatava Rakvere gümnaasiumi ees seisaks endiselt viisnurgaga obelisk.

Tallinnast on lihtne viibutada näppu Narva linnavalitsuse suunas, kuid Narva linnapea ei ole diktaator. Narva linnavalitsus on selline, nagu narvakad on ta valinud. Pigem tuleks näha probleemi selles, et samad inimesed, kes käivad Venemaa saatkonnas Putini poolt hääletamas, saavad valida ka kohalikke omavalitsusi.

Märksõnad
Tagasi üles