JUHTKIRI ⟩ Venemaa hoiab gaasisõjas initsiatiivi, kuid see ei kesta lõputult

Päeva karikatuur 26.07.2022 Foto: Urmas Nemvalts

• Kolmandiku gaasi hinnast moodustab mure, et seda ei jätku
• Maagaasi tarbimise kärpimise algatus on tekitanud vastupanu
• Eelmisel talvel vähenes Eestis gaasi tarbimine viiendiku võrra

Homsel Euroopa Liidu energiaministrite kohtumisel on kavas sõlmida kokkulepe, et kõik liikmesriigid vähendavad augusti algusest märtsi lõpuni maagaasi tarbimist 15 protsenti. See aitaks eurooplastel, iseäranis sakslastel end läheneva talve suhtes kindlamana tunda – et maagaasi ikka jätkub.

Möödunud nädalal lülitati pärast hooldust taas sisse Venemaa ja Saksamaa vaheline maagaasijuhe Nord Stream 1. See töötab praegu umbes 40-protsendise võimsusega, andes seega eurooplastele omajagu maagaasi, kuid mitte just ülearu palju. Talvevarude kogumiseks on selline maht liiga väike.

Venelastele on selline tilgutamine kasulik. Ühelt poolt raskendab see ELil talveks valmistuda ja annab Putinile täiendava hoovana võimaluse endale sobival hetkel maagaasi tarnimine täielikult lõpetada. Samuti ajab see üles maagaasi hinna, tuues niimoodi Venemaale rohkem kasu. Hinnanguliselt moodustab umbes kolmandiku maagaasi praegusest hinnast mure, et seda ei jätku. Kui aga maagaasi on omajagu, vähendab see ka ELi jaoks stiimulit otsustavalt tegutseda.

Nii on ka maagaasi tarbimise kärpimise algatus tekitanud vastupanu. Iseäranis on selle vastu need Euroopa riigid, kes ise kuigivõrd Vene maagaasi ei tarbi, nagu Hispaania ja Portugal, aga ka näiteks Poola, kelle kliimaministri Anna Moskwa sõnul ei tohi solidaarsusmehhanism kaasa tuua ühegi liikmesriigi energiajulgeoleku nõrgenemist. Hispaania ökoloogilise ülemineku minister Teresa Ribera aga torkas, et tema kaasmaalased pole energeetika vaatevinklist üle jõu elanud.

Peaaegu kõik riigid on võimalikuks maagaasi puuduseks valmistunud ja meie piirkonnas on maagaasi varud täiesti korralikud.

Kui Venemaa lõpetaks oktoobris Euroopa maagaasiga varustamise, peaksid Euroopa hoidlad olema 90 protsendi ulatuses täis, et talv enam-vähem üle elada. Kuid ka siis võib Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) tegevdirektori Fatih Biroli sõnul kütteperioodi lõpupoole tarnehäireid tekkida.

Tegelikult on ju peaaegu kõik riigid võimalikuks maagaasi puuduseks valmistunud. Meie piirkonnas on maagaasi varud täiesti korralikud. Läti mahutitesse on kogutud rohkem maagaasi, kui veel mõne kuu eest kardeti. Soomlased on hankinud veeldatud maagaasi (LNG) laeva, mille mahutavusest piisab nii nende kui ka meie jaoks. Poola maagaasi hoidlad on 90 protsendi ulatuses täis. Meie enda LNG terminal valmib ennaktempos.

Lisaks tuleb siin appi ka turumehhanism. Kui mingi kaup on kallis, siis selle nõutav kogus ka väheneb. See toimib ka maagaasi puhul – hinna tõustes tarbitakse seda vähem.

Valdav osa eestlasi ei pannud ilmselt tähelegi, kui möödunud talvel vähenes meil maagaasi tarbimine viiendiku võrra. Hulk kohalikke katlamaju lihtsalt läks üle teisele kütusele. Muidugi pole teiste kütuste rakendamine igas olukorras lähemas vaates võimalik, kuid mingil määral saab seda teha. Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi hinnangul saaksid eurooplased lühemas perspektiivis teiste tarnijate ja muude energiaallikatega asendada kuni 70 protsenti Vene maagaasist.

Seega näeme ka talvel ilmselt kallist maagaasi, mida tõenäoliselt omajagu napib. Samas pole siiski vaja muretseda, et me sellepärast külma kätte jääksime. Esialgu hoiab maagaasisõjas initsiatiivi Venemaa, kuid lõputult ta seda väheneva tarbimise ja lääne ümberorienteerumise oludes ei suuda.