Martin Ehala ⟩ Eesti keele eripära kallutab meid kasinuspoliitika suunas

Postimehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala. FOTO: Eero Vabamägi/Postimees Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, erinevalt sellistest suurtest keeltest nagu inglise, prantsuse, vene, hispaania ja saksa keel. Irvhambad on kõnelejate arvu ja grammatilise tuleviku kokku viinud ja arvanud, et grammatilise tulevikuta keelel pole ka päriselt tulevikku, kirjutab Postimehe arvamustoimetuse juht ja keeleteadlane Martin Ehala.

See on meelevaldne seletus, seda ilmsemalt, et maailma suurima emakeelekõnelejate arvuga hiina keeles pole samuti grammatilist tulevikku.

Muidugi on nii eesti kui ka hiina keeles olemas viise, kuidas tulevikus toimuvast rääkida, näiteks tegusõna «saama» nagu Urmas Oti kuulsas fraasis «aga see saab olema juba hoopis teine jutt», kuid selget grammatilist sundi eesti keel kõnelejatele oleviku ja tuleviku eristamiseks ei avalda. Lause «Lähen teatrisse» sobib vastuseks niihästi küsimusele «Mis sa praegu teed?», «Mis sa homme õhtul teed?» või ka «Mis sul ületuleval laupäeval plaanis on?».