/nginx/o/2022/07/22/14710854t1haa88.jpg)
Eesti suvi on lühike ja üsnagi ettearvamatu. Ta võib olla jahe ja vihmane, aga ka põrgupalav, nagu viimased aastad paraku on näidanud. Üks on aga selge: suvel tuleb puhata, suvest tuleb võtta viimast. Kes kihutab ühelt suveetenduselt-ürituselt teisele, kes kasutab suveaega reisimiseks või kodumaa looduses matkamiseks, kes koriluseks-hoidistamiseks, kes niisama suvekodus või rannas lebotamiseks.
Mõni naudib kuurortide võlu, mõni nostalgitseb maal sugulaste juures. Suvi on inimõigus, sestap olgu igaühele antud tema isiklik ja ainukordne mälestusterohke suvi. Kui jaanid on läbi, kaugel need jõulud enam on, ohkab küünik, sussutab mõtlikult grillil või lõkketulel järgmist vardatäit šašlõkki ja mõtleb endamisi, mida veel jõuaks teha, enne kui punetavad pihlad tuletavad vastuvaidlematult meelde, et läbi ta saigi, see suvi.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/07/7666949t1h04f6.jpg)