Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa väide, et probleem olevat tavas, mitte Petersonis, sest valitsus peabki inimesi esindama ja kaitsma, on paremal juhul kõigest hajameelsus – värskele siseministrile lihtsalt ei meenunud, et ka tööandjad on inimesed.
Muidugi võib arutleda selle üle, kas ametiühinguid peaks lobistide hulka lugema. See pole aga nüüdse arutelu teema.
Petersoni tagasiastumist keegi praegu ei nõua, küll aga tuleb Kallase meelest leida mingisugune kompromiss.
Omamoodi irooniline on, et paljude meelest tundus Peterson uute ministrite selgumisel nende seast kõige asjalikum. Tervise- ja tööminister, kes on palju aastaid tööküsimustega tegelenud ja kuulunud ka haigekassa nõukogusse.
Esimese asjana pani mõnegi kulmu kerkima see, kui Peterson võttis endale nõunikuks ministeeriumi endise asekantsleri Maris Jesse, kelle tegevus koroonapandeemia ajal paljudes rahulolematust tekitas. Peterson selgitas, et ta siiski ei tundvat tervishoiu valdkonda piisavalt ja vajab kogenud abilist.
Nüüd siis selgus, et oma tugevama alaga ta ka suuresti tegeleda ei tohiks. Töövaldkonnaga tegeleda ei saa, tervisealaga vähemalt enda meelest eriti ei oska. Tekib küsimus, mida siis uuel ministril üldse teha.