Olev Remsu ⟩ Uus sõda võib alata Põhja-Kasahstani pärast

Kirjanik Olev Remsu. Foto: Erakogu

Pöörame pilgu korraks Ukrainast eemale, vaatame ida poole, näeme veriseid vastuhakkamisi võimudele Usbekistani autonoomses piirkonnas Karakalpakkias ning hiljuti mäsles seal kandis Kasahstani suurim linn Almatõ. Kindlasti annavad need märku rahulolematusest, aga kas need ennustavad ka midagi suuremat? Ehk koguni olemuslike muutuste vajadust ühiskonnas? Ja millega üldse ei olda rahul? Lisame sündmused Sri Lankas, Myanmaris ja mujal ning küsime: mis üldse toimub, seltsimehed?

Armastatakse öelda, et XXI sajand kuulub Aasiale ning viimastel aastakümnetel on tolle maailmajao Vaikse ookeani äärsete riikide majanduslik areng olnud tohutult kiire. Majanduslik! Luuka evangeeliumist võime aga lugeda: «Ja Jeesus vastas talle: «Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast.»» Usun raudkindlalt, et see tõdemus käib ka moslemite, hinduistide-budistide, animistide, kommunistide ja ateistidegi kohta.

Milline on Euroopa ja Aasia silmahakkav erinevus?

Aga see, et Euroopa paistab olevat oma tee valinud, Aasia tundub siplevat kujunemisstaadiumis, neil on otsustamine vist alles ees. Olgu vabariik või kuningriik, parlamentaarne või presidentaalne valitsemisvorm, meie, eurooplaste paleus on demokraatia ja inimõigused. (Erandid inimesiti ja parteitsi välja arvatud.) Ja mida sarnasemad on teised meiega, seda parem neile, mõtlevad paljud eurooplased. Eelmises lauses on sõna neile vaid enesepettus, rohkem või vähem salamisi mõeldakse: mida sarnasemad on nad meiega, seda kasulikum meile. Kehtib unelm: kõik meiesarnaseks!