/nginx/o/2022/07/20/14707046t1ha67f.jpg)
- HIMARSi tulejõud ja täpsus valmistab venelastele peavalu
- Juri Borissov on pandud lahendama HIMARSite probleemi
- Vene armee keskendub ennekõike lõunasuunalisele sõjategevusele
HIMARSi kasutamine hävitab kogu Vene armee logistika, mis on harjunud võitlema Teise maailmasõja mustrite järgi, kirjutab Balti Venemaa-uuringute keskuse juht Vladimir Juškin.
Putini määrusega nimetati 15. juulil riigiettevõtte Roskosmos uueks juhiks endine kaitsetööstusega tegelev asepeaminister Juri Borissov, tehnikateaduste doktor (lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli arvutusmatemaatika ja küberneetika teaduskonna), kes sai 2018. aastal presidendi salastatud dekreediga Venemaa kangelase tiitli. Ametisse nimetati inimene, kes mõistab tehnoloogilisi protsesse Venemaa kosmosetööstuses ja kel on seal piisavalt autoriteeti, et teha ebapopulaarseid otsuseid.
Võib arvata, et see ametisse nimetamine on otseselt seotud Ameerika M142 HIMARSi mitmelasulise raketisüsteemi tule täpsuse ja tõhususega. Ilmselt seletati Putinile lihtsas sõjaväekeeles, kuidas HIMARS tulistab.
Sisuliselt on HIMARS auto, mis veab kuut GMLRS-raketti sisaldavat väljatulistamiskonteinerit ja mis on vahend sidepidamiseks ja juhtimiseks. See auto on aga sügavalt integreeritud NATO (täpsemalt USA) globaalsesse suurtükiväe luure- ja tulejuhtimise süsteemi. Luureteabe kogumise, selle reaalajas hindamise ja toetamise, sihtmärkide klassifitseerimise ning nende tähtsuse ja hävitamise järjekorra kindlaksmääramise süsteem ise koosneb paljudest allikatest: eri eesmärkidega satelliidikonstellatsioonidest, pikamaaradaritega varustatud luurelennukitest, arvukatest UAVdest, elektroonilistest luuresüsteemidest, kõige erinevamatest andmeid edastavatest üksustest, mis paiknevad lahinguväljal või sõjategevusala läheduses. Igat tüüpi pilte ja kiirgusparameetreid analüüsib tohutu hulk USA riikliku julgeolekuagentuuri NSA töötajaid (USA luurekogukonnas teenib tunduvalt rohkem inimesi kui on Ukrainas Vene sõjaväelasi).
2 mõtet
Venemaa üritab leida viise, kuidas peatada HIMARSi mitmelasulise raketisüsteemi tule täpsust ja tõhusust.
Putini lähituleviku strateegia on ohjeldada Ukraina armee võimalikku strateegilist pealetungi lõunasuunal.
Pärast piirkonna kõigi liikuvate ja paiksete sihtmärkide hindamist määratakse neile vastav indeks, mis edastatakse HIMARSi patarei vanemohvitserile. Saades sihtmärgi indeksi, kannab ohvitser selle raketi pardaarvutisse ja vajutab nuppu «Start». Tulistamiseks valmistumine võtab aega kaks-kolm minutit, 20 sekundit pärast rakettide väljatulistamist eemaldub süsteem oma seniselt kohalt, et vältida võimalikku vastulööki. Ühe raketi maksumus on 155 000 dollarit.
Sellisel viisil hävitab HIMARSi kasutamine kogu Vene armee logistika, mis on harjunud võitlema Teise maailmasõja mustrite järgi: hiiglaslikud laod paigutatakse 60 km kaugusele rindest ja nendest ladudest veetakse kõike edasi veoautodega. 60 km pikkune teekond võimaldab teha päevas kolm vedu, 90 km – kaks, 120 km – ühe. Vene armee pealetung on aga sõjandusekspertide hinnangul võimalik vaid siis, kui veok suudab teha päevas kolm reisi. Seega ei põle mitte ainult Venemaa laskemoonalaod – põleb Venemaa pealetung.
Kui Putin eraldas armeele sadu miljoneid dollareid elektroonilise sõjapidamise süsteemide Moskva ja Krasnuhha hankimiseks, siis kanti talle ette: «Kõigi Ameerika luuresatelliitide orbiidid on kindralstaabile teada. Seepärast, kui selline satelliit siseneb Ukraina territooriumi kohal asuvasse luuretsooni, lülitatakse sisse elektroonilise sõjapidamise süsteemid. Selle tulemusena ei saa satelliit kas üldse mingit teavet või saab valeteavet.» Õhus ripub küsimus: miks siis HIMARS nii täpselt tulistab?
Seda probleemi (HIMARSile vastutegutsemine) peab nüüd lahendama Juri Borissov.
Venemaal on satelliidivastaseid relvi, kuid USA satelliidikonstellatsiooni ründamine tähendaks sõjategevuse alustamist USA vastu. Sellele Moskva ei lähe. Praegu on olemas ekspertide poolt välja öeldud poliitiline otsus: võimaldada kõigile praegustele potentsiaalsetele USA vastastele juurdepääs Venemaa kosmoseluure andmetele, et maksimeerida Ameerika võimalikke kaotusi mistahes konflikti korral.
Tundub nii, et Juri Borissov peab üle vaatama olemasoleva satelliidivastaste relvade arsenali. Need on relvad, mis võivad suunatud energiakiirte abil signaale segada või seadmeid desorienteerida.
Selle aasta 17. märtsil teatas Euroopa lennundusohutusamet (EASA), et pärast 24. veebruari on sagenenud GPSi signaalide «segamise» ja võimaliku asendamise (spoofing) juhtumid. Neid on lendude eri etappidel täheldatud Kaliningradi oblastis, Mustal merel ja teistes piirkondades. Kuna segamissignaalide allikat ei ole võimalik kindlaks teha, võib ekspertide arvates vabalt olla tegemist satelliidivastase relva tööga.
Teistel andmetel segasid Venemaa sõjaväelased praeguse Ukraina sissetungi ajal korduvalt Ameerika Navstari süsteemi satelliidisignaale. Venemaad on süüdistatud ka kavatsuses hävitada Starlinki satelliidikonstellatsioon, mida kasutavad eelkõige Ukraina sõjaväelased kiire internetiühenduse loomiseks.
Loomulikult ei tehtud Juri Borissovile ülesandeks alustada vastutegevust mullu aprillis üles lennutatud Ameerika satelliidile NROL-82 («orbiidil olev fotoaparaat lennukikandja hinnaga»), mis edastab reaalajas ülikõrge eraldusvõimega pilte (muud parameetrid on salastatud).
Küll aga võivad Roskosmose «kulibinid» professionaali juhendamisel tõenäoliselt olla suutelised sõjategevuse alal sihtmärgi positsioneerimise täpsuses, sihtmärkide tähistuste edastamises ja krüpteeritud sides vigu tekitama. Neile anti aga väga vähe aega.
Putini lähituleviku strateegia on ohjeldada Ukraina armee võimalikku strateegilist pealetungi lõunasuunal. Seetõttu võeti 15. juulil riigiduuma erakorralisel koosolekul vastu seadusemuudatus, millega antakse FSB allasutuste sõjaväelastele lahinguveterani ja lahinguinvaliidi staatus. FSB piirivalveväes teenib ligikaudu 100 000 kaitseväelast. Isegi kui neljandik neist läheb sõtta, teeb see 35 pataljoni taktikalist gruppi (BTGd).
Praegu näeme fragmente moodsast võrgukesksest sõjast, mida peab NATO relvadega mehine Ukraina armee stalinistlikku tüüpi armee vastu, kus võit saavutatakse tulemöllu ja kahurilihaga.
Seetõttu käib Venemaa regioonides ajateenistuse kogemusega vabatahtlike värbamine, et nad osaleksid sõjas Ukrainaga. Seetõttu saadeti Juri Borissov sõtta HIMARSiga.
Kremlis valmistutakse LNRi ja DNRi rahvahääletusteks Venemaaga ühinemise küsimuses. Ülesannet korraldada samaaegsed rahvahääletused kõigil Moskva kontrolli all olevatel Ukraina territooriumidel aga ei püstitata. Esialgsed ettevalmistused juba käivad: valminud on seadusandlik raamistik, koostatakse valijate nimekirju, käib inimeste valimine valimiskomisjonidesse. Ühtse Venemaa volikogu sekretär Andri Turtšak ütles, et tal ei ole mingeid kahtlusi Hersoni ja Zaporožje oblastite Venemaaga ühinemises. Just sellepärast ütles Vjatšeslav Volodin 15. juulil riigiduuma erakorralist istungit lõpetades juba 6. juulil suvepuhkusele läinud saadikutele: «Harjuge erakorralise töövormiga – kuna poliitikutel puhkusi ei ole ja kui peaks tekkima riiklik vajadus kiiremas korras mõnda küsimust arutada, siis me koguneme efektiivselt uuesti.»
Kui eeldada, et selline Kremli stsenaarium uuest annekteerimisest aset leiab, siis muutub sõja tähendus Putini jaoks järsult: sellisel juhul ründab Ukraina uusi (põliseid) Vene alasid. Just siis, võib-olla septembris, saab Putin kartmatult sõjaseisukorra kehtestada ja üldmobilisatsiooni välja kuulutada.
Praegu näeme fragmente moodsast võrgukesksest sõjast, mida peab NATO relvadega mehine Ukraina armee stalinistlikku tüüpi armee vastu, kus võit saavutatakse tulemöllu ja kahurilihaga.
Tõlkinud Ago Raudsepp