Ain Aaviksoo ⟩ Vajadust Tallinna suurhaigla järele on raske põhjendada

Ain Aaviksoo
, tervishoiuekspert ja HeBA kliiniku arendusjuht
Copy
Tallinna suurhaiglasse oli planeeritud ka 280 meetri pikkune koridor, millest paremale poole jäänuks polikliiniku tiib. Suurem plokk oli mõeldud haiglaosa jaoks.
Tallinna suurhaiglasse oli planeeritud ka 280 meetri pikkune koridor, millest paremale poole jäänuks polikliiniku tiib. Suurem plokk oli mõeldud haiglaosa jaoks. Foto: eskiis

Praegu pole selge, milliseid probleeme hakkab lahendama uus Tallinna suurhaigla, kirjutab tervishoiuekspert ja HeBa kliiniku arendusjuht Ain Aaviksoo.

Kavandatud Tallinna haigla ei saagi Euroopa Liidult koroonakriisist taastumiseks mõeldud toetusraha. Niisugune on poliitiline otsus. Poliitikast olulisem on küsimus, kuidas võiks tants Eesti suurima majaehituse ümber mõjutada Eesti rahva tervist järgneva 40 aasta jooksul. Vähemalt nii pika perspektiiviga tuleks üht suurhaigla ehitusplaani kaaluda küll.

Kuidas üldse võiks ühe suure maja ehitamine Eesti rahvast tervemaks teha? Pisut lihtsustatud tundub lähenemine, et tohutu suur uus ehitis ja moodsad masinad motiveerivad arste-õdesid ning innustavad konkurentsi, mistõttu senisega võrreldes enneolematud ravitulemused jõuavad 600 000 eestimaalaseni, kes saavad palju tervemaks võrreldes sellega, kui neil Tallinna haiglat poleks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles