Juhtkiri ⟩ Zelenskõi puhastust SBUs ja prokuratuuris tuleb kiita

Karikatuur, 19. juuli 2022. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Ukraina pole KGB varjudest päriselt jagu saanud
• On oluline, et Kiiev oleks laitmatult läbipaistev partner

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus kõrvaldada ametist julgeolekuteenistuse (SBU) juht ja peaprokurör võib esmapilgul mõjuda kui külm dušš. Kas sõdiv, oma kodumaad kaitsev riik saab astuda selliseid samme?

SBU juhi Ivan Bakanovi väljavahetamisest on räägitud pikemat aega. Nii tema kui ka endise peaprokuröri Irõna Venediktova puhul osutati peaprobleemina sellele, et avastatud on hulk koostööjuhtumeid Vene eriteenistustega.

Avalikkuse ette on toodud mitu reetmist ning endise SBU Krimmi osakonna juhataja, nüüdseks vahistatud Oleh Kulinitši tõi president esile viimase sellise näitena. Varem on suuremat tähelepanu pälvinud SBU Hersoni endiste juhtide seos Vene eriteenistustega. Teatavasti oli just sadamalinn Herson koht, kus Vene väed saavutasid sõja algul kiiret edu. Ilmselt oli venelastel seal käsi sees.

Sellest, et SBU pole Venemaaga salajast koostööd tegevatest isikutest puhas, on räägitud aastaid. Politico tõi juuni lõpus esile, et SBU on välja kasvanud nõukogude aja KGBst ning seal on üle 30 000 töötaja. Seega on Ukraina julgeolekuametis töötajaid seitse korda rohkem kui Briti julgeolekuteenistuses MI5 ning peaaegu sama palju kui USA Föderaalses Juurdlusbüroos (FBI).

Ilmselt ei näita see kõva panust julgeolekutöösse, vaid pigem seda, et Ukraina pole KGB varjudest päriselt jagu saanud. Venemaa eeldus Ukrainale kallale tungides oligi ju see, et neil on Kiievis arvukalt agente ja kaasajooksikuid, kes kiirelt üle tulevad. Ehkki see oli kolossaalne valearvestus, on rumal arvata, et Vene eriteenistustel võrgustik üldse puudus.

Me ei saa eeldada, et sõda tegi hoobilt olematuks Ukraina senised probleemid – korruptsiooni, klannistumise ja Vene agentuuri mõju.

Alates 2019. aastast SBUd juhtinud Ivan Bakanovi puhul teeb olukorra pikantseks see, et ta pole lihtsalt «lehma lellepoeg», vaid presidendi lapsepõlvesõber ja kauane kaasvõitleja. Bakanov juhtis nii Zelenskõi meelelahutusfirmat kui ka tema valimiskampaaniat. Kas see on piisav ettevalmistus, et juhtida nii keerukat julgeolekuteenistust? Arvatavasti mitte.

Me ei saa eeldada, et sõda tegi hoobilt olematuks Ukraina senised probleemid – korruptsiooni, klannistumise ja Vene agentuuri mõju. Eriti olukorras, kus Ukraina saab järjest rohkem relvaabi ning lääs kavandab Marshalli plaani mastaabis abi sõjakahjude taastamiseks, on oluline, et Kiiev oleks laitmatult läbipaistev partner. Onupojapoliitika ja riigivargus, rääkimata reeturlusest, tuleb välja juurida.

Sellepärast peaksime Zelenskõi valmisolekut olulisi kaadrimuudatusi teha kõrgelt hindama. Tema otsus oli samm lääne poole ja ka suurema lääne usalduse poole.

Läänt võib laita liigse aegluse eest sõjale reageerimisel. Samal ajal tuleb ka aru saada kõhklustest, mida Ukrainas varem ilmnenud probleemid tekitavad. Nii on üle kõige vaja kindlust, et relvad jõuavad õigetesse kätesse. Raketiheitjate HIMARS kasutuselevõtt on juba hakanud jõudude vahekorda rindel Kiievi kasuks kallutama.

Erakordselt oluline on see, et kogu president Zelenskõi meeskond töötaks sama hästi nagu ta ise, tema kõnekirjutajate tiim ning Ukraina vaprad sõdurid, kes on uute lääne relvadega rindel.