Juhtkiri ⟩ Uus koalitsioonilepe on sügise nägu

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Ühiskond peab koos püsima
• Valitsuse ees seisavad keerulised ülesanded
• Poliitikud võiksid üles näidata riigimehelikkust

Vastne koalitsioonileping on seda nägu, et Eesti peab üle elama sügise, ehkki mõni punkt väljendab ka pikemaajalisi plaane.

Vastuolu seisneb juba asjaolus, et ehkki kontekst – Ukraina sõda, tõusvad energiahinnad ja võimalik uus koroonalaine – nõuab uuelt koalitsioonilt väga põhimõttelisi otsuseid, on nende täideviimiseks valitsusel aega vähem kui aasta. Sestap tundub juba paratamatu, et nii mõnigi koalitsioonilepingusse saanud punkt ei pruugi teostuda, sest järgmisel aastal, pärast riigikogu valimisi astub ametisse uus valitsus.

Nii näiteks seisab koalitsioonilepingus, et «… aastal 2030 toodetakse

Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht». Need on ilusad sõnad ja lähevad hästi kokku rohepöördega, ent eesseisev sügis on pannud koalitsioonipartnereid hüvitama elektri, gaasi ja kaugkütte kallinemist.

On selge, et Ukraina sõja tõttu üritatakse vältida ühiskonna lõhestumist, ja suur suur hinnatõus tähendaks ka suurt rahulolematuse lainet. Teine kitsaskoht on seotud koroonapiirangutega ja siin on uus koalitsioon võtnud väga liberaalse joone. «Koroonaviiruse levikuga toimetulemisel lähtume eesmärgist hoida ühiskond avatuna ja peame oluliseks avalike teenuste laialdast kättesaadavust,» ütleb uus leping.

Ehkki koalitsioonipartnerid paistavad aru saavat, missugust ohtu Eesti riigile tähendaks ühiskonna lõhenemine, võib eeldada, et mõneti on asjade säärane käik paratamatu, sest juba sügisel algab valimiskampaania. See aga tähendab, et valitsuserakonnad soovivad just eraldi silma paista ja teiste koalitsioonipartnerite rolli pisendada. Loodame siiski, et Ukraina sõda suudab Eesti poliitikuid väga põhimõttelistes arengutes üksmeeles hoida.

On selge, et Ukraina sõja tõttu üritatakse vältida ühiskonna lõhestumist, ja suur hinnatõus tähendaks ka suurt rahulolematuse lainet.

Ühiskonda koos hoidvaid meetmeid on vastses koalitsioonilepingus veel. Postimeeski on seisnud selle eest, et mõttetu metsaraie peatataks, ja nüüd on see põhimõte leidnud tee koalitsioonilepingusse. Viimane ütleb selgelt, et metsamaa pindala ei tohi vähendada ning kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel peatatakse metsaraied 1. juuli seisuga. Samas räägib koalitsioonileping taas pikemaajalisusest, tuues esile metsade pikaajalise majandamise kavade vajalikkuse.

Esimest kriitikat koalitsiooni metsanduskava kohta võis juba kuulda koalitsioonipartnerite enda seest, kui sotside juhatusse kuuluv Lemmit Kaplinski kava vastu sõna võttis. On selge, et sotsid peavad selle koha omavahel klaariks rääkima, sest sotside ühtne seisukoht hõlbustab ka koalitsiooni tööd. Kriitika koalitsioonileppe kohta koalitsioonipartnerite endi seest ei tohiks muutuda üldlevinud praktikaks, sest siis ei tule valitsusel valitsemisest midagi välja.

Vastne koalitsioonileping pole ideaalne, kuid lubab oletada, et poliitikud peavad sügisel tegelema reaalsete, mitte väljamõeldud probleemidega. Saame näha, kas koalitsioonileping on vaid paber või muutub uueks tegelikkuseks. Loe ka lk 2.