Kaks puudutavad möödunudaastast ametiisikutele kehtivat lobistidega suhtlemise ja huvide konflikti head tava. Aruande järgi paistab, et ametiisikud täidavad lobistidega suhtlemise head tava korralikult, samas aga puudub mehhanism, mida teha siis, kui seda ei järgita.
Huvide konflikti hea tava rakendamisel on rohkem puudujääke. Nii pole selle täitmise üle kontrolli ega järelevalvet, mistõttu pole teada, kas see on oma eesmärgid saavutanud. Seda arvestades on vaat pea loogiline, et pole ka reeglistikku selleks puhuks, kui head tava ei järgita.
Kolmas soovitus puudutab teabele juurdepääsu õiguse tagamist. Kuigi teabele juurdepääsu õigus on kirjas põhiseaduses, kipuvad eri ametiasutused seda isemoodi rakendama ja mõnikord ka takistama, eeskätt andmekaitsereeglite range järgimise või ajakirjanduslikele päringutele vastamise tsentraliseerituse tõttu.
Neljandana soovitab komisjon liikuda edasi digitaalse platvormiga, mis muudaks õigusloomeprotsessi veelgi nähtavamaks ja kaasavamaks. Eks sellele saame ainult kaasa kiita.
Leidub inimesi, kelle meelest me ei tohiks oma ühtsust ohtu seada ega liitlasi kiusata. Õigusriigi põhimõtete järgimine on aga oluline ja me ei saa neid niisama unustada.
Tasub muidugi märkida, et Eesti liigitub oma nelja üpris tagasihoidliku soovitusega vähemuses olevate igavamate riikide sekka. «Huvitavamatele» riikidele tuletab Euroopa Komisjon aruandes meelde, et täita tuleks varem võetud kohustusi, enamasti kohtusüsteemi ümberkorralduste, mõnel puhul ka korruptsioonivastase võitluse osas.
Poola ja Ungari puhul leiame märkuse, et nad peaksid järgima ka Euroopa Liidu Kohtu otsuseid. Arvatagi jagab komisjon neile märksa rohkem soovitusi – vastavalt seitse ja kaheksa. Nende seas on ka konkreetsed nõuanded kohtusüsteemi ja avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks ning kodanikuühiskonna paremaks toimimiseks.