Martin Ehala ⟩ Loode väärib inimlikku suhtumist

12-nädala vanuse loote mudel Foto: David Goldman

Eestis on abort lubatud ja meie seadused arvestavad üsna hästi selle moraalse dilemma eri osapoolte huvidega. Ka on Eesti abordiseadused Euroopa kontekstis üsna tavapärased. Kuigi USA ülemkohtu hiljutine otsus abordi seaduslikkust Eestis ei ohusta, tuleks muutunud olukorras leida kohasem viis, kuidas aborti mõtestada ja kuidas sellest rääkida, kirjutab arvamustoimetuse juht Martin Ehala.

USA ülemkohtu 1973. aasta otsus, mis kehtestas abordi konstitutsioonilise põhiõigusena, oli kindlasti omas ajas õige otsus. See tühistas konstitutsiooni jõuga kõik osariikide ranged abordiseadused ja lähtus oma aja meditsiinilistest võimalustest ja teaduslikust ettekujutusest loote eluvõimelisuse kohta. Abordi muutmine põhiõiguseks aitas kaasa naiste emantsipatsioonile ja religioossete tavade ja reeglite murendamisele.

Samas toimus kõik see siiski loote dehumaniseerimise hinnaga. Kuigi loote väärtustamine on olnud kaua kiriku üks kindlaid põhimõtteid ja võis mõista soovi religioossetest piirangutest vabaneda, ei ole kindlasti kõik religioonist võrsuvad põhimõtted tagurlik väärarvamus, millest tulebki vabaneda. Ja loote väärtustamine veel sündimata inimesena oli abordiõiguse kehtestamise tagajärjel sõna otsese mõttes laps, kes visati välja koos pesuveega.