Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Margus Vihalem Sõja käivitamisel moonutati reaalsust ja zombistati ühiskond

Margus Vihalem. FOTO: Erakogu
Margus Vihalem. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Sõda Ukrainas on toonud mõõtmatult palju kannatusi, surma ja hävingut, seda nii inimestele kui ka keskkonnale. Ilmselt paljud meist uskusid, et suur sõda Euroopas pole enam võimalik, ehkki see arusaam põhines lühinägelikul soovmõtlemisel, kirjutab Tallinna ülikooli filosoofia dotsent Margus Vihalem.

See ignoreeris Putini Venemaa kasvavaid imperialistlikke ja neokolonialistlikke ambitsioone ning paljude Euroopa riikide sõltuvust Venemaa lõputust looduslike ressursside voost, mis muutis kogu Euroopa šantaaži pantvangiks ning ühtlasi kuriteo tahtmatuks kaasosaliseks.

Sõda on alati diplomaatia ning laiemalt inimlikkuse läbikukkumine, kuid siin on see läbikukkumine eriti ilmne. Vaatamata aktiivsele süstikdiplomaatiale sõja eelõhtul ning korduvatele katsetele sõda peatada, pole vähimatki märki, et agressor võiks oma nüris hävitushoos peatuda ja taanduda. Võimetus dialoogi pidada ja dialoogi kui inimkultuuri baasnähtuse naeruvääristamine on autoritaarsetele ja totalitaarsetele režiimidele igiomane. Agressoril puudub vähimgi respekt inimelu ja väärikuse vastu, mida kinnitab hoolimatu suhtumine oma sõduritesse ja nende massiline kasutamine kahurilihana, selleks et täita tuima järjekindlusega oma utoopilist sõjaplaani.

Tagasi üles