Digiplatvormide vahendusel töötavad inimesed riskivad sageli puudulike sotsiaalsete tagatistega (pension, arstiabi jne), sest platvormitöö on Eestis puudulikult reguleeritud ja maksud jäävad maksmata. Enamasti püüavad platvormid kulude ja riskide vähendamiseks teha kulleritest, sõidujagajatest ning teistest platvormitöötajatest ettevõtjad.
Arusaam töö olemusest on muutumas. 18. sajandi lõpus alguse saanud tööstusrevolutsiooni tulemusel paika pandud jõujooned vabrikantide ja nende alluvate vastutuse ning vabaduste vahel dikteerivad senini enamikus riikides, kuidas mõistetakse töötamist ja kuidas on korraldatud riiklik sotsiaalkindlustussüsteem. Ka Eesti sotsiaalkindlustussüsteem (muuhulgas selle rahastamine) tugineb suuresti töötaja-tööandja duaalsele töösuhtele ja eeldusele, et enamik tööjõust töötab traditsioonilise töösuhte vormis.