Sten Ärm ⟩ Üliõpilased peavad õppimise kõrvalt tööl käima

Sten Ärm. FOTO: Remo Tõnismäe/Erakogu Foto: Remo Tõnismäe/Erakogu

Umbes kaheksa aastat tagasi jõustunud kõrgharidusreformi tulemusena tekkis kõigil Eesti noortel võimalus omandada tasuta kõrgharidust, olenemata nende perekonna finantsilisest taustast. Sellele tagasivaates väga õigele otsusele on kahjuks järgnenud äärmiselt tagasihoidlik edaspidine riigipoolne tugi, mis mõjutab kõige negatiivsemalt just üliõpilasi, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskonna esimees Sten Ärm.

Eesti riigilt on olnud kuulda mõtteid ja arvamusi, et tasuta kõrgharidus ei tasu end ära, sest üliõpilased ei väärtusta kõrgharidust ega suuda nominaalajaga lõpetada. Eesti kõrg- ja ülikoolide sõnul on selle suurim põhjus fakt, et enamik üliõpilasi töötab õpingute ajal. Ning see on kahjuks ka täiesti tõsi.

Selline olukord on aga otseselt seotud just kõrghariduse alarahastamisega. Kõrghariduse rahastamise pideva vähenemisega on kaasnenud stipendiumite valiku kokkukuivamine ning hetkel ei saa ka kõige tublimad tudengid piisavalt stipendiumit, et selle eest pool kuud süüa osta. Seega on kõrghariduse riiklik alarahastus tekitanud olukorra, kus üliõpilastel ei olegi finantsilistel põhjustel võimalik sajaprotsendiliselt õpingutele keskenduda.