:format(webp)/nginx/o/2022/07/10/14685509t1h1ee6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/10/14685509t1h1ee6.jpg)
- Üliõpilased ei saa rahalistel põhjustel täielikult õpingutele keskenduda
Umbes kaheksa aastat tagasi jõustunud kõrgharidusreformi tulemusena tekkis kõigil Eesti noortel võimalus omandada tasuta kõrgharidust, olenemata nende perekonna finantsilisest taustast. Sellele tagasivaates väga õigele otsusele on kahjuks järgnenud äärmiselt tagasihoidlik edaspidine riigipoolne tugi, mis mõjutab kõige negatiivsemalt just üliõpilasi, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskonna esimees Sten Ärm.
Eesti riigilt on olnud kuulda mõtteid ja arvamusi, et tasuta kõrgharidus ei tasu end ära, sest üliõpilased ei väärtusta kõrgharidust ega suuda nominaalajaga lõpetada. Eesti kõrg- ja ülikoolide sõnul on selle suurim põhjus fakt, et enamik üliõpilasi töötab õpingute ajal. Ning see on kahjuks ka täiesti tõsi.
Selline olukord on aga otseselt seotud just kõrghariduse alarahastamisega. Kõrghariduse rahastamise pideva vähenemisega on kaasnenud stipendiumite valiku kokkukuivamine ning hetkel ei saa ka kõige tublimad tudengid piisavalt stipendiumit, et selle eest pool kuud süüa osta. Seega on kõrghariduse riiklik alarahastus tekitanud olukorra, kus üliõpilastel ei olegi finantsilistel põhjustel võimalik sajaprotsendiliselt õpingutele keskenduda.
Kõrg- ja ülikoolides pakutavad palgad ei ole konkurentsivõimelised võrreldes erasektoris ees ootavate võimalustega ning seetõttu tulevad väga vähesed kõrgharidusega spetsialistid tudengeid õpetama.
Põhikoolist alates on koolide jaoks väga tähtis, et igal õpilasel oleks võimalik enda õpetajalt saada personaalset tagasisidet. See põhimõte on üldiselt ka ülikoolides, aga kahjuks on õppejõudude vähesuse tõttu pidevat personaalse tagasiside võimalust üpriski keeruline pakkuda.
Samuti avaldab mõju kõrghariduse alarahastus. Kõrg- ja ülikoolides pakutavad palgad ei ole konkurentsivõimelised võrreldes erasektoris ees ootavate võimalustega ning seetõttu tulevad väga vähesed kõrgharidusega spetsialistid tudengeid õpetama. Nii on tekkinud õppeaineid, kus on üks õppejõud 50 üliõpilase kohta ning kõik tudengid ei saagi semestri jooksul õppejõuga üks ühele suhelda.
Stipendiumite vähesuse ja tihti ka puudumise tõttu peab enamik üliõpilasi käima õpingute kõrvalt tööl, jättes endale vähem aega õpingute jaoks.
Nii neid kui ka mitmeid teisi probleeme saab lahendada kõrghariduse rahastuse suurendamisega. Eesti tudengid ootavad riigi poolt konkreetseid ja kiireid samme olukorra parandamiseks.