JUHTKIRI ⟩ Koalitsioon sünnib seni veel ähmaste kavade ja tulevikku suunatud rahamiiniga

16.06.2022, Tallinn. Koalitsioonikõneluste neljandat päeva kokkuvõttev pressikonverents riigikogus. Pildil (vasakult) Lauri Läänemets, peaminister Kaja Kallas ja Urmas Reinsalu. Foto Madis Veltman, Postimees FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

• Uue koalitsiooni sündi tuleb tervitada
• Mõned lahendused on siiski veel ähmased
• Pikaajalised kulud tähendavad rahamiini tulevikuks

Enne eelmise töönädala lõppu suutsid kolm pikalt valitsuskõnelusi pidanud erakonda reedel välja saata teate, et põhiküsimustes on kokkulepe saavutatud ja uus koalitsioon sünnib. Postimees tervitab seda sõnumit. Asi oligi kaua veninud ja küllap taipasid osapooled, et iga päev viivitust mängib nende kahjuks. Siiski ei ole avalikustatud koalitsioonilepet, mis tähendab, et positiivse sõnumiga oli kiire ning lõplik lepe võtab veel pisut aega.

Seni on meil teada vaid põhiküsimustes saavutatud ühisosa piirjooned.

Esmalt eestikeelne haridus. Juba löödigi häirekella, et kui see koalitsioon kiiret üleminekut ei sätesta, siis miski ei muutu. Praegu antud teade, et üleminek algab 2024. aastal, jääb ebamääraseks. Pigem on küsimus selles, kui kiirelt üleminek toimub ning mis tagab nende sammude pöördumatuse.

Loodava valitsuse võimuses on võtta vastu vajalikud seadused, et tagada ülemineku kondikava. Kohe tuleb mõelda ka sellele, et mõni järgmine valitsus neid samme hiljem tagasi ei pööra. Tekib küsimus, kas see tähendab Keskerakonna pikaajalist kõrvalejätmist valitsustest, nagu see oli Edgar Savisaare ajal. 

Tekib küsimus, kas eestikeelsele koolile ülemineku kokkulepe tähendab Keskerakonna pikaajalist kõrvalejätmist valitsustest, nagu see oli Edgar Savisaare ajal.

Teine oluline kokkulepe puudutab perehüvitiste tõusu. Seni on teada, et lapsetoetus kasvab ja alates kolmandast lapsest makstav hüpe paljulapseliste perede toetuses tuleb samuti – ehkki mitte nii suure sammuga, kui Isamaa algul nõudis. Kuid need kompromissid on mõistetavad.

Kuidas hakkab toimuma toetuste indekseerimine, on juba ähmasem. Kõige enam küsimusi tekitab aga lapsetoetuse eapiiri nihutamine 24. eluaastani. Millal ja kuidas see rakendub, pole selge vist läbirääkijaile endilegi. Ilmselt toob koalitsioonileppe sõnastus selgust, aga päris selgeks saab asi alles siis, kui selle kohta on olemas eelnõu.

Seni võib aasides öelda, et eks esmasünnituse ea kasv, mis on üks rahvastiku kesise juurdekasvu sõlmprobleeme, tähendab ka seda, et lapsepõlv ongi pikem. Järelikult on loodav koalitsioon sellega leppinud.

Kolmanda sõlmküsimusena jõuti pingeliste kõneluste järel ühisosani selles, kuidas saab börsiväliselt elektrit osta ja milliseks kujunevad kütteperioodi leevendusmeetmed. Arvestades sõjast tingitud energiakriisi ähvardavat pitsitust eeloleval talvel, on see ilmselt uue valitsuse kõige pakilisemalt lahendust nõudev probleem. 

Kuna kolmikliidu kavandatud kulud on pikaajalised, siis jätab lühiajaline koalitsioon maha finantsmiini kõigi järgmiste valitsuste jaoks.

Märkida tuleb veel kõrghariduse lisarahastust, mis aga ei tähenda, et probleem kui selline saaks jätkusuutliku lahenduse.

Millest pole kuulda kippu ega kõppu, on see, kas ja kuidas kavatseb uus valitsus suurendada riigi tulusid. Kuna juba kolmikliidu moodustamine kannab valimiskampaania pitserit, siis võis karta, et siin jäävadki vastused vajaka. Kuivõrd kolmikliidu kavandatud kulud on pikaajalised, siis võib lühiajaline koalitsioon seega maha jätta finantsmiini kõigi järgmiste valitsuste jaoks.

Eestile on siiski oluline, et uute valimisteni jäänud napp aeg ei tooks kaasa täiendavaid sisepoliitilisi kriise ja arusaamatusi koalitsiooni sees. Selleks on muuhulgas tähtis, et kõigi valitsuserakondade esimehed uues valitsuses mõne ministriportfelli enda hoolde võtaksid.