ANDRES KRAAS ⟩ Kas kirikulõhe või Moskva tahe?

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik, mida kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudus. Foto: Ivo Kruusamägi/Wikimedia Commons

Venemaal on kirik läbi ajaloo poliitilist võimu toetanud, sõltumata sellest, kas tegemist oli tsarismi, kommunismi või putinismiga. Ida-Rooma katoliku kirikust inspireeritud kreeka ortodoksiat on venelesed aastasadu nimetanud vene õigeusuks ja jutlustanud sellest kui oma rahvusliku identiteedi allikast.

Kuid nii nagu enamiku «vene leiutistega», on siingi lood originaalloomingust kaugel. Ortodoksne ristiusu haru pärineb Bütsantsist, mis Moskvasse jõudis läbi Ukraina, tänu Kiievi suurvürstile Volodõmõrile, kes Dnepri kallastel ristiusu 988. aastal Konstantinoopolist vastu võttis. Eestis kinnitas vene ortodoksia lõplikult kanda alles 18. sajandil koos Venemaa invasiooniga. Vaatamata usuvahetusliikumisele, venestamispoliitikale jpm-le, jäi keisri usk enamikule eestlastele kaugeks, kuid eksisteeris rahumeelselt luteri kiriku kõrval kuni Eesti iseseisvumiseni.

Vabadussõja järel võõrvõimudele kuulunud institutsioonid Eestis kaotati ja Venemaa Õigeusu Kirik (VÕK) liideti Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga (EAÕK). Selle aluseks sai 1923. aastal Konstantinoopoli Patriarhaadi antud tomos ehk iseseisvusakt, mis laienes kõigile Eesti territooriumil paiknevatele õigeusu kogudustele ja kloostritele, sh ka Petseri suurkloostrile. Tänu Eesti Vabariigi alla kuulumisele jäidki need õigeusu pühamud üldse alles, sest me kõik teame, milline apokalüpsis oleks neid tabanud jumalavihkajalikus NSV Liidus. Kahjuks ei osanud enamik siinseid venelasi hinnata Maarjamaa kaitsvat rüppe ei toona ega tunnistada tõde tänaseni!