JUHTKIRI ⟩ «Lahkudes kustuta tuli!»

Peaminister Kaja Kallas Foto: Konstantin Sednev

• Energiakriisist tekkiv hinnašokk on ukse taga
• Energiajulgeolek nõuab riigil jõulisemat ja pragmaatilisemat sekkumist turgu

«Lahkudes kustuta tuli!» Just selline on valitsuse soovitus läheneva energiakriisi lahendamiseks. Sama võiks öelda ka praegusele valitsusele – koos soovitusega teha seda aega raiskamata.

Narva linn kuulutab täna suure tõenäosusega välja hädaolukorra, sest gaasihange ebaõnnestus pakkujate puuduse tõttu ja hädaolukord võimaldaks küttevajaduse katmiseks küsida luba muude energiakandjate kasutamiseks. Kuid küsimus ei ole üksnes Narvas. Hädaolukord on sisuliselt paratamatu nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

Saksamaa on hoiatanud energiatõrke eest, sest Nord Stream on sel kuul plaanitud remondi jaoks sulgeda ega pruugi pärast enam avanedagi. See tähendab hinnašokki Saksamaa tarbijale ja ka kiiret majanduslangust. Lahendusi on vaja kiiresti, kuid energeetikas ei juhtu midagi kiiresti.

Eilsel valitsuse pressikonverentsil rääkis «energeetikaminister» Maris Lauri, kuidas õigesti aknaid toppida, et talvel sooja kokku hoida, samuti soovitas loobuda tubade ülekütmisest. Peaminister Kaja Kallas meenutas meie rohepöörde eesmärke, nagu mingit energiakriisi ei oleks tulemas, lootes olukorra lahendada nii, et kõrged hinnad viivad tarbimise madalaks ja see omakorda toob alla ka hinnad. Sest muud meetmed oleks sama hea kui kommunism. Selline on siis Eesti energeetikapoliitika.

Energiajulgeolek nõuab ka Eesti riigilt jõulisemat ja pragmaatilisemat sekkumist turgu. Küsimuses ei ole rohepöörde või kapitalismi ideaalide reetmine, vaid toimepidevuse tagamine.

Tundub et pikad vestlused võimalike valitsuspartneritega varaste hommikutundideni on hakanud moonutama reaalsustaju. Kuid praegu ei ole enam aeg mängida klaaspärlimänge – vaja on reaalseid lahendusi. Nagu räägib tänases lehes Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, ei saa me loota, et kui turul on tekkinud suur defitsiit, siis lahendab turg ise kõik probleemid.

Energiajulgeolek nõuab ka Eesti riigilt jõulisemat ja pragmaatilisemat sekkumist turgu. Küsimuses ei ole rohepöörde või kapitalismi ideaalide reetmine, vaid toimepidevuse tagamine.

Energiajulgeoleku tagamiseks peab ka Eesti riik jõulisemalt ja pragmaatilisemalt turgu sekkuma. Küsimus ei ole rohepöörde või kapitalismi ideaalide reetmises, küsimuses on selles, kuidas majandus ja ühiskond suudaks praeguses, sisuliselt sõjaolukorras säilitada oma jätkusuutlikkuse.

Prantsusmaa on asunud energiajulgeoleku tagamiseks vananevaid tuumavõimsusi riigi omandisse tooma. Ka meie põlevkivijaamad on vananenud ja vajaksid renoveerimist. Samas töötavad need isegi keset suve täisvõimsusel ja ei ole erilist lootust, et vajadus võiks lõppeda aastaks 2030. Riik peaks andma ettevõtetele kindlustunde, et investeeringud jaamadesse on ka praegu mõistlikud.

Pikaajalise poliitika kõrval on vaja kiiresti välja töötada kava, kuidas tagada varustuskindlus ja vähendada tavatarbijale energiakriisist tekkivat hinnašokki lähiajal. Reformierakond tahaks veeretada hinnašoki tarbija kanda, arvestades, et kõrgem hind toob rohkem käibemaksu ja kõrgem CO2 kvoodihind rohkem raha tarbija taskust riigieelarvesse. See võimaldaks märkamatult, ilma «maksudega mängimata» täita riigieelarve «auku».

See on arulage poliitika, mis varem või hiljem tekitab sotsiaalseid ja etnilisi pingeid, mida praegusel ebakindlal ajal kellelegi vaja pole. Selle asemel vajab Eesti tegusat kriisivalitsust oma valdkonnas pädevate ministritega, ja sellist valitsust on Eestile vaja ilma aega viitmata.