Sarah Kruusmaa ⟩ Idaeurooplane olla pole häbiasi

Arvamustoimetaja Sarah Kruusmaa Foto: Eero Vabamägi, Postimees

Ida-Euroopa identiteediotsingute põhjused on sügavamad kui nõukogude okupatsioon, mis on paraku kogu maailma ja ka meie enda jaoks piirkonna tähtsaim ühisnimetaja, kirjutab Postimehe arvamustoimetaja Sarah Kruusmaa.

Eesti pole viimase 30 aasta jooksul kordagi tahtnud kuuluda Ida-Euroopasse. Kui peale taasiseseisvumist oli eesmärgiks lihtsalt eurooplasteks saamine, siis hiljem seati latt kõrgemaks. Reformierakond tuli 2015. aastal välja loosungiga «Eesti kui uus Põhjamaa». EKRE unistas Eestist kui «Läänemere Šveitsist» (kuni šveitslased legaliseerisid geiabielud?).

Samal ajal oleme kannatlikult välismaalastele seletanud Eesti mentaalset ja füüsilist asukohta maailmakaardil, ja pajatanud 700-aastasest orjaööst ja okupatsioonidest. Seletustöö tuleb hästi välja ja vast on see ka põhjuseks, miks me seda sisimas naudime. Ilmselt viitab aga ohvriidentiteedi pidev esiletoomine teatavale kompleksile, millest on kujunenud Ida-Euroopa peamine kaubamärk.