R, 30.09.2022

Juhtkiri ⟩ Kui kolmikliitu ei sünni, on vaja peaministri lahkumist või umbusaldust

Postimees
Kui kolmikliitu ei sünni, on vaja peaministri lahkumist või umbusaldust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 27
Koalitsioonikõnelused Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Isamaa ja Reformierakonna vahel. Vasakult Lauri Läänemets, Kaja Kallas, Tõnis Lukas.
Koalitsioonikõnelused Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Isamaa ja Reformierakonna vahel. Vasakult Lauri Läänemets, Kaja Kallas, Tõnis Lukas. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees
  • Eesti ei saa endale lubada pikalt mandaadita valitsust
  • Peaminister peab lahendama patiseisu
  • Umbusaldus riigikogus peaministrile oleks üks võimalusi edasi minna

Kauakestev valitsuskriis pole Eesti huvides.

Mitu nädalat kestnud koalitsioonikõnelused pole senini tulemuslikud. Riigikogu kaalukeeleks kujunenud Isamaa andis kõnelusi alustades küll järele avalikkuse ootusele, kui tulemuseni jõudmisega nad pehmelt öeldes ei kiirusta. Nii jätkates jääb kunagise kolmikliidu reinkarnatsioon Isamaa, SDE ja Reformierakonna osavõtul sinilinnuks, mida seekord ei püüta.

Tänases lehes on usutlus president Alar Karisega, kes loodab veel olukorra lahenemisele. Siiski pole riigipea rahul pikaldase lehmakauplemisega ajal, mil Ukrainas käib sõda. Kuid tänasest usutlusest võib välja lugeda ka vihje selle kohta, mida teeb president Karis juhul, kui riigikogu Kaja Kallase valitsust umbusaldab ja tekib võimalus välja kuulutada erakorralised valimised.

President ei ütle otsesõnu, et ta erakorralisi valimisi välja ei kuuluta, kuid tal on üks tugev argument selle kohta, miks see ei ole praegu hea mõte. Nimelt on erakonnastuda lubanud Parempoolsed alles poolel teel ja erakorraliste valimiste puhul ei suuda nad päris kindlasti formeeruda ega saa valimistel osaleda. Probleeme võib olla ka teistel parlamendivälistel jõududel.

See on päris oluline argument. Tuleb lisada, et Eesti poliitiline süsteem on juba aastaid olemasolevate parlamendiparteide kasuks kaldu, kes saavad riigieelarvest rohkelt raha, nii et neil on uute jõududega võrreldes konkurentsieelis. Võimalik, et just see on vanad parteid upsakaks teinud, mistõttu nad arvavad, et võivad sõja ajal karistamatult koomuskit teha. Uute jõudude võime nende positsioone kõigutada on piiratud.

Eesti ei saa endale lubada kuude kaupa venivat valitsuskriisi, kui Ukrainas käib sõda, meie julgeolek on ohus ja inflatsioon kasvab.

Senini valitseb arvamus, et erakorralised valimised oleksid kõige kasulikumad Reformierakonnale. Ilmselt on see ka põhjus, miks Kallast suure suuga kritiseeriv opositsioon pole riigikogus peaministrile umbusaldusavaldust esitanud.

Nüüd võiksid Keskerakond ja EKRE oma hirmukompleksist üle saada ja hakata peaministri umbusaldamise avaldusele allkirju koguma. Postimees on seisukohal, et see kiirendab selge lahenduseni jõudmist. Eesti ei saa endale lubada kuude kaupa venivat valitsuskriisi, kui Ukrainas käib sõda, meie julgeolek on ohus ja inflatsioon kasvab. Sügis ja talv võivad kaasa tuua koroonakriisi, energiakriisi ning toimetulekukriisi.

Kui aga umbusaldajad on mömmid ning on näha, et koalitsioonikõnelused jäävad kännu taha kinni, siis on peaminister Kallasel kõige vastutustundlikum minna presidendi juurde Kadriorgu ja öelda, et astub tagasi.

Need on väga lihtsad sammud – mõlemad ka presidendi intervjuus selgesti välja öeldud –, mis võimaldaksid praegusest patiseisust edasi minna. Pole võimatu, et alles siis leiab kolmikliit lõpuks endas varjatud jõu ja jõuab mingi kokkuleppeni.

Belgia oli 2019–2020 ilma päris valitsuse ja peaministrita 493 päeva (vahepeal anti peaministri kohusetäitjale täiendavaid volitusi koroonakriisi asjus) ning Hollandis kestsid mullu valitsuskõnelused 271 päeva. Kui mõni partei ütleb, et miks meil ei või niimoodi olla, siis ütleb Postimees, et tulge mõistusele ja vaadake maakaarti! Siis korrake seitse korda, kes on meie idanaaber.

Märksõnad
Tagasi üles