N, 8.12.2022

Mart Rannut ⟩ Eestikeelset haridust pärsib kõige enam mõistusepuudus

Mart Rannut
, keeleteadlane (Isamaa)
Eestikeelset haridust pärsib kõige enam mõistusepuudus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 25
14.09.2020, Tallinn. Otse Postimehest: Mart Rannut, keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees. FOTO: MADIS VELTMAN/POSTIMEES FOTO: Madis Veltman
14.09.2020, Tallinn. Otse Postimehest: Mart Rannut, keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees. FOTO: MADIS VELTMAN/POSTIMEES FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Eesti hariduskorralduse põhipuudus ei ole mitte raha-, vaid mõistusepuudus, mis on tasapisi krooniliseks kujunenud. Selle poolest meenutame Euroopa riikide asemel hoopis Aafrikat, kus omakeelse koolisüsteemi kõrval säilitatakse hoolega endise võimu oma, kirjutab keeleteadlane Mart Rannut.

Seni veel pole me selles olukorras Euroopas üksi, samas kambas on Moldova ning viimaseid aastaid ka Läti, kes peaks totrast olukorrast lahti saama aastal 2025.

Võõrvõimust vabanedes on loomulik, et kujundatakse ümber senine võõraid väärtusi teeniv ning oma riiki kahjustav haridussüsteem. Seda riigikogu 1993. aastal tegigi, kehtestades ülemineku lõpptähtajaks 2000. aasta. Vaid tähtajaks see jäigi, haridusministeerium liigutama ei hakanud ning järgmised parlamendikoosseisud lükkasid hariduspöörde kaugesse tulevikku ning lahjendasid selle sisu. Sellest ajast on peale kasvanud uus põlvkond, kuid normaalse hariduskorraldusega riikide hulka pole Eesti jõudnud.

Märksõnad
Tagasi üles