Hannes Nagel ⟩ Tallinna haigla oleks Venemaa strateegiline sihtmärk

Hannes Nagel Foto: Erakogu

Möödas on aeg, mil punast risti kandvate tsiviilobjektide ründamine oli tabu ja taunitav. Ukraina kogemus näitab, et Venemaa-suguse naabri kõrval elamine tähendab ka, et haiglaid planeerides tuleb mõelda tsiviiltaristu kaitse peale. Planeeritav Tallinna haigla pole erand, kirjutab MTÜ Kriisiuuringute keskus analüütik Hannes Nagel.

Lühidalt: pärast 24. veebruari on mõeldamatu, et asetame kõik munad ühte korvi ja paneme sellegi potentsiaalse rindejoone peale – Suur-Tallinna kaitsel toimuksid võtmetähtsusega linnalahingud just selle planeeritava kolossi piirkonnas Lasnamäel. Sellistest asjadest tuleb rääkida just rahuajal, ka vaatamata asjaolule, et NATO suunab oma võimekust ja heidutusjõudu aina enam meie piirkonda. See on muidugi hädavajalik, aga strateegilise tsiviiltaristu planeerimine on meie enda asi ning kui see meil ebaõnnestub, on meil sõjalise kriisi korral väga keerulised probleemid.

Nimelt tekib laiapindse riigikaitse aspektist paratamatult küsimus, milline on Tallinna Haigla saatus Venemaa rünnaku korral. Teame, et Ukrainas on haiglate ja teiste tsiviilobjektide (nt lasteaiad, kaubanduskeskused, ühistranspordi sõlmpunktid jne) ründamine agressori plaanipärane ja strateegiline eesmärk. Ikka selleks, et terroriseerida ja murda kaitsetahe ja -võimekus. Pole mingit põhjust arvata, et Tallinnas läheks teisiti. Otse vastupidi, Ukrainas toimuv on tõenäoliselt strateegia, mida vaenulik naaber kasutaks võimaluse avanemisel ka teiste naabrite peal. Kaitseliit on korduvalt kõnelenud 3T-kaitsemudelist, kus oma roll on nii teostajal, tugevdajal kui ka toimijal. Kui haiglat enam raketirünnakute või pommitamise tagajärjel ei ole, pole sellest abi ega toetust mitte kellelegi. Juhul kui sellest ei saa uut Azovstali, mis saadab korda imesid.