Erkki Koort ⟩ Loojang «surnud» ministeeriumis

On raamatukoguaasta. Kusagil hiilib ametnik, kellele tundub, et raamatuid laenutatakse liiga palju Foto: Marko Saarm

Majanduslikult on Eesti ülal pidamine äärmiselt kulukas ning ainus põhjus, miks me seda teeme, on meie kultuur. Kultuuri eest seisma pidav ministeerium ei paista seda aga mõistvat ning sealt tuleb kummalist osatamist.

On raamatukoguaasta. Kusagil hiilib ametnik, kellele tundub, et raamatuid laenutatakse liiga palju, ning rahulolevana näeb, kuidas üha suurenev laenutuse arv tähendab üha väiksemat hüvitist. Põhjenduseks tuuakse koroona-aastate rahastuse ajutine suurendamine. Muidu olevat ju kõik sama. Isegi kultuuriministeeriumi kaks päeva hilinenud pressiteade räägib samas mahus rahastamisest läbi aastate. Süüdi olevat hoopis Autorihüvitusfond, mis suurendas kultuuriministeeriumi asekantsleri arvates oma kulusid. Isegi kui summa oleks sama, on selge, et sihtasutuse kulud on suurenenud ja suurenenud on ka kirjanike kulud. Raha väärtus on vähenenud, isegi siis, kui summa on jäänud samaks. Meenutuseks, et äsja oli meil siin Eestis 20-protsendiline inflatsioon.

Raha on alati vähe ning konkurents sellele suur. Eesti kõigi ministeeriumite valitsusalas on alati valdkondi, mille väljakutsete lahendamiseks jääb raha puudu. See on mõistetav, kuid probleemiks on tõrjuv hoiak ja naeruväärne on kultuuriministeeriumi poolt väita, et süüdi on hoopis teised. Ka mina tundsin ennast kirjanikuna süüdi olevat, et selline probleem on nüüd ministeeriumi ette pandud. Ei teagi kelle ees vabandama pean, kas nõuniku või asekantsleri ees.