JUHTKIRI ⟩ Õigesti tegutsedes võib põgenikest tõusta tulu

Abilinnapea Kristjan Mändmaa jagas esimestele eesti keele algkursuse läbinud ukrainlastele kätte tunnistused. Foto: Kristjan Kivistik

• Ukraina sõda ei lõpe lähiajal, palju pagulasi jääb Eestisse päriseks
• Raport väidab, et pagulastel on positiivne mõju demograafiale
• Positiivne mõju realiseerub vaid siis, kui neil õnnestub lõimuda

Ukraina sõda ja selle tõttu siia saabunud põgenikud sunnivad lõimumisküsimusele värskema ja teravama pilguga vaatama. Oleme jõudnud omariikluse ühe sõlmpunktini, kus langetatud otsused jäävad meid ja meie järeltulijaid mõjutama aastakümneteks. Seega pole ruumi vigadele.

Üleeile avalikustatud Arenguseire Keskuse raport Vene-Ukraina sõja pikaajalistest mõjudest märgib, et Ukraina sõda ei lõpe lähiajal ja keegi ei tea, kui kaua see võib kesta, mistõttu Ukraina sõjapõgenikud, keda on Eestis praegu üle 43 000, ei pruugi niipea kodumaale tagasi pöörduda. Arvestada tuleks ka sellega, et paljud neist jäävadki Eestisse.

Nagu märgib raport, on sellel positiivne mõju Eesti demograafiale. Et suur osa pagulastest on noored, pidurdab see Eesti tööealise elanikkonna vananemist kuni aastani 2060. Samuti suureneks Eesti rahvaarv 2021. aasta tasemega võrreldes kümneks kuni neljakümneks aastaks. Nii võiks pagulastel olla Eesti arengule üldiselt pigem positiivne mõju, aga seda vaid juhul, kui Eesti suudab elanikud edukalt lõimida Eesti keele- ja komberuumi. Ja see ei puuduta mitte üksnes uusi ja vanu ukraina ja vene keele kõnelejaid, vaid ka kõiki teisi, kelle arvukus juba puhtalt NATO vägede kohalolu suurenemise tõttu hakkab kasvama. Ent nagu näitavad käimasolevad koalitsioonikõnelused, on eestikeelse hariduse küsimus üks raskemaid.

Selge on aga, et ukrainlaste lõimimisel Eesti ühiskonda ei tohi teha samasuguseid vigu nagu taasiseseisvumise järel Vene kogukonnaga.

Keskseks teemaks on siin ühtse Eesti kooli väljaarendamine lähiaastatel. Kus vähegi võimalik, peaks see tähendama teise emakeelega õpilaste kaasamist eesti õpilaste hulka. Jälgida tuleks, et proportsioonid ei kujundaks koole getokoolideks, kus eesti lapsed jäävad vähemusse. Peab tagama, et muu kodukeelega õpilaste osakaal ei ületaks 30 protsenti klassi ja kooli õpilaskonnast. Ida-Virumaal, kus see oht on suurem, tuleb rakendada teisi viise eestikeelsele õppele üleminekuks.

Samuti oleks viimane aeg võtta uutelt sisserännanutelt seaduslik võimalus panna oma lapsi vene õppekeelega munitsipaalkooli. Täiskasvanutele tuleb teha intensiivkursusi, see oleks oluline investeering nende tööturu edule. Raporti järgi võiks nende kiire integratsioon riigi tulusid kasvatada kolm korda võrreldes sellega, kui see jääks praeguste venekeelsetega samale tasemele.

Raporti järgi ongi oluline ukrainlaste sisenemine tööturule nii, et ei tekiks tajutavat klaaslage. Kümme aastat võiks arenguseire raporti järgi olla see aeg, kui ukrainlased jõuavad eestlastega samasugusele sissetulekutasemele. Sotsiaalne plahvatus jääks sel puhul olemata ja põgenikke poleks võimalik ka poliitiliselt manipuleerida.

Selge on aga, et ukrainlaste lõimimisel Eesti ühiskonda ei tohi teha samasuguseid vigu nagu taasiseseisvumise järel vene kogukonnaga. Seetõttu tuleks põgenike lõimumisküsimus võimalikult ruttu depolitiseerida ja minna edasi juba kokkulepitud teed. Ühiskonna kui terviku seisukohalt oleks säärane areng üksnes kasulik.