R, 30.09.2022

Oliver Lomp ⟩ Me hakkame vaikselt hulluks minema

Oliver Lomp
, Sweep. agentuuri loovstrateeg
Me hakkame vaikselt hulluks minema
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Oliver Lomp, Sweep. agentuuri juht ja vabakutseline ajakirjanik
Oliver Lomp, Sweep. agentuuri juht ja vabakutseline ajakirjanik Foto: KRÕÕT TARKMEEL

Mõnusad suveilmad leevendavad koroonapandeemiast ja ebastabiilsest poliitolukorrast kurnatud Eesti inimeste meelt, ent inflatsioon, üha selgemini kinnistuv majanduskriis, Covid-19 võimalik naasmine ja teadmatus sõja kulu kohta viitavad pikale sügisele ja tumedale talvele. Praegu on aeg eneseabikoolitajate kombel lähedastelt küsida: «Kuidas sul päriselt läheb?», kirjutab vabakutseline ajakirjanik ja Sweep. agentuuri loovstrateeg Oliver Lomp.

Sotsiaalministeerium avaldas eelmisel nädalal Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli poolt aastatel 2020–2022 läbi viidud väga sünge uuringu. Igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk. Juba diagnoositud depressioon esineb 12,4% täiskasvanutest. Võrdluseks võib tuua koroonaeelse statistika 2019. aasta detsembrist, mille põhjal oli depressioon diagnoositud 6% täiskasvanuist. Kolme aastaga on seega seis halvenenud enam kui kahekordselt. Juba enne koroonat hoiatas maailma terviseorganisatsioon WHO, et aastaks 2030. saab depressioonist enim töövõimetust põhjustav haigus. Arvestades viimasel kahel ja poolel aastal maailmas toimuvat, on see daatum suure tõenäosusega hirmuäratava kiirusega allapoole tulnud.

Depressioon on salakaval. Sageli võib põdeja kõrvaltvaatajale jätta täiesti normaalselt toimiva inimese mulje. Tööl säratakse või vähemalt nähakse pealtnäha normaalsed välja, õhtuti kodus on elu vastu huvipuudus ning miski ei näi rõõmustavat. Praegu on kindlasti aeg enda lähedaste või kolleegide käitumismustreid analüüsida, rohkem rääkida ja küsida, kuidas ikkagi päriselt läheb kasvõi viidates ebaselgele sügisele. Lähedaste jaoks on hoolimine eelkõige seotud emotsionaalse, ettevõtete juhtide vaatest ka väga strateegilise tasandiga. Kui töötaja vaimsele seisule tähelepanu ei pööra, võib mingil hetkel temast lihtsalt ilma jääda ja iga ettevõtte juht teab täna väga hästi, et häid tegijad mis tahes ametile on leida järjest keerulisem. Tööandjabrändingust kui sellisest on saamas ettevõtete üks olulisemaid teemasid.

Märksõnad
Tagasi üles