Jaan Tõnisson ⟩ Vana kuld: Eesti ei vaja sellist liitu, kus ei ole Soomet

Soome president Lauri Relander visiidil Eestis. Pildil koos riigivanem Jüri Jaaksoni ja riigikogu esimees Jaan Tõnissoniga Tallinnas paraadi vastu võtmas 22. mail 1925. Foto: Karl Akel/Rahvusarhiiv

1. juulil 1921 avaldas Postimees Jaan Tõnissoni arvamusloo, milles laideti maha mõte Eesti-Läti-Leedu liidust.

Läti peaministri Mejerowiczi hiljutine seletus ajakirjanikkudele kinnitab seniseid kuuldusi ja oletusi, et mõõduandwates ringkondades nõu on lähemal ajal Eesti-Läti-Leedu liitu kindlaks teha.

See tähendaks sündmust, millel wõiwad Eesti riiklise tulewiku kohta rasked tagajärjed olla. Nii ei tohita küsimust mitte otsustada, ilma et tõsiolusid kainelt kaaluda.

Eesti riiklise iseseiswuse nurgakiwiks oleme meie Balti riikide liitu juba enne iseseiswuse kuulutamist*) soowitanud.

Balti liidu mõtte teostamiseks on kõik mis wõimalik just sel ajal sündinud, kui Wabariigi Walitsuse juhatus Eesti rahwaerakonna käes seisis. Riikide-wahelised läbirääkimised wiisid juba kindlatele kokkulepetele, mida järgmised walitsused on ära kasutamata jätnud, millel aga oma reaalne wäärtus ei puudunud. Nii ei maksa kellegil seletama tulla, nagu ei oskaks ehk ei tahaks meie tarwilikult hinnata Balti liidu tähtsust Eesti Wabariigi politikas.

Just Balti liidu tõsist tähtsust hinnates tahaksime aga teada, kas siis praegune walitsus liitu Eesti, Läti, Leedu wahel tõesti Balti liiduks arwab?!

Just Balti liidu tõsist tähtsust hinnates tahaksime aga teada, kas siis praegune walitsus liitu Eesti, Läti, Leedu wahel tõesti Balti liiduks arwab?!

Ei ole salata, et Balti riikide liidu loomisel praegu tõsiseid sisemisi ja wälimisi raskusi ära wõita on. Mõtte teostamisel tuleb mitmesuguseid mõtteid tarwitada. Tarbekorral tuleb ka samm-sammult edasi astuda.

Kuid koguni küsitawaks mõtteks oleks Balti liidu kristallisatsioni aluseks walida ligemat ühendust Eesti, Läti, Leedu wahel.

Eesti Wabariigi seisukohalt tuleb nõuda, et kokkuleppe kulud küllaldaselt tasutud oleksid loodetavate tulude läbi.

Ühtlasi tuleb arwesse wõtta, et lepinglaste huwid wastastikku tõsiselt rahuldust leiaksid. Sellelt seisukohalt oleks otse andeksandmata Eesti rahwuslisi huwisd Eesti-Läti-Leedu liidu otsa riputada.

Oletame, et tarwis tuleb liidu kohustusi juba lähemas tulewikus teostada. Kas oleks meie kohustustele loodetaw wastutasu tarwilikuks wastukaaluks?!

Isegi taktilise wõttena Balti liidu loomisel oleks täiesti ekslik koondawat kristallisatsioni-punkti Eesti-Läti-Leedu liidust otsida.

Meie seisukohalt wõib sarnaseks koondusrakukeseks Balti Liidu kujundamisel olla Eesti-Soome ligem kokkulepe.

Meie seisukohalt wõib sarnaseks koondusrakukeseks Balti Liidu kujundamisel olla Eesti-Soome ligem kokkulepe. See looks mõjusa kogujõu, mis ei jätaks teiste Balti riikide kohta külgetõmbejõudu awaldamata. Oma huwi ajaks iga Balti riiki sarnasele ühendusele liginema.

Kas oleks aga sarnast külgetõmbejõudu Eesti-Läti-Leedu ligemal ühendusel?! Ja kas oleks üleüldse mõeldaw, et need kolm suudaksid külgetõmbejõulikku kristallisatsionipunkti sünnitada?!

Kas oleks ühendus küllalt wõimas?!

Kas oleksid lepinglaste huwid kõigil juhtumistel ikka ainult ühele poole sihitud, nõnda et lepingukohustuste teostamisel ei wõiks kaht arwamist tõusta?!

Wahest öeldakse: Soome ei taha!

Selle peale wõiks ütelda: Kui Soomel tõsist huwi ei ole ligemat lepingut Eestiga teha, siis ei ole Soomet ka edaspidi Balti liitu mitte loota.

Soome riikline huwi nõuab just iseseiswat Eestit.

Wastastikune liginemine Eestiga paneb Soomele loodetawa wastutasuga wähem kohustusi peale, kui ühendus teiste Balti riikidega.

Selle peale wõiks ütelda: Kui Soomel tõsist huwi ei ole ligemat lepingut Eestiga teha, siis ei ole Soomet ka edaspidi Balti liitu mitte loota.

Nii wõib kindel olla, et Soome peab ligemat kokkulepet Eestiga otsima oma riiklistes huwides.

Kui Soomes praegu weel ja ka lähemas tulewikus wastaswoolud liig tugewad on, siis tähendab see ainult, et waja on kunstlikka takistusi kõrwaldada.

Siin tegelik ülesanne, mida ei tohi takistada kärsitu kannatamatus.

Tuleb silmas pidada, et rahwaste elus on kõige wõimsamaks teguriks ikkagi olulised huwid.

Need otsustawad ka siin.

Kui nad aga mõjule juhitakse.

Missuguseid eitawaid tagajärgi Eesti-Läti-Leedu uisapäine ühendus meie riigi elus tooks, sellest ei maksa praegu kõnelda. Otsustaw on juba see, et sarnase ühenduse walmistamine ekslikuks mõtteks oleks Balti liidu loomise sihis. Meie peame ligemale ühendusele Balti riikide wahel püüdma. Tõsiselt püüdma. Kuid õigetel teedel!

30. VI. 21. J. Tõnisson

*) Suwel 1917. a. Eesti maanõukogu kinnisel koosolekul.

Postimees 01.07.1921