Yana Toom ⟩ Vastulause: paanikaks ei ole põhjust

Otse Postimehest, saatekülaline Yana Toom. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

• Tõlkes eesti keelde on minu sõnu moonutatud
• Inimese süü küsimuse otsustab kohus, mitte Kapo

Eilne Postimees avaldas lausa mitu uudist sellest, kuidas «eurosaadik Yana Toom (KE) oma bürooga võitleb Kremli-meelse provokaatori, Eestist välja saadetud Ramil Usmanovi eest». Kuna toimetus pidas õigeks küsida selle kohta kommentaari kellelt iganes, aga mitte minult, võlgnen lugejale selgituse.

Seda on hea teha Juku-Kalle Raidi repliigile vastates, sest kuumas Narva-Jõesuu rannas kirjutatud tekst on eriti temperamentne.

Esiteks ei vasta tõele, et «huvitaval kombel kuuleb Yana «siirast murelikkust» inimõiguste ja õiguskaitse pärast alati just siis, kui «kiusatakse» ilmselgelt Putini sõpru, sugulasi ja järgijaid».

Tasuta õigusabi pakub minu Eesti büroo kaheksa aastat ja selle aja jooksul oleme aidanud tuhandeid inimesi väga erinevates olukordades. Suutsime tuua tagasi Eestisse vanematelt ära võetud lapsed, aitasime inimestel vältida topeltmaksustamist, vormistada kooselu, lahendada erinevaid konflikte ja mida kõike veel. Juku-Kallele ja teistele huvilistele julgen soovitada minu kodulehe rubriiki Jurist aitab – sealt leiab seda lugemist tundideks kui mitte päevadeks.

Teiseks, nii Postimehe tõlkija kui Juku-Kalle panevad mulle suhu sõnu, mida ma ei kasuta: «me lööme kõik uksed kasvõi rusikaga lahti». «Мы будем стучаться во все двери» on eesti keeles «me koputame igale uksele». Ja siin on suur vahe – koputada uksele ja lüüa see rusikaga lahti pole üks ja seesama. Ja selline «tõlge» ilmselgelt lisab loole vürtsi ja jätab agressiivse mulje. Kusjuures meelega.

Meie Juku-Kallega pole teatavasti juristid, seega ootame ära kohtulahendi ja siis vaatame, kes on kes.

Minu sõnu, et «seadust tuleb järgida, see on kirja pandud kõikide jaoks» nimetab Raid absurdiks ja demagoogiaks, «kui vähegi järgi mõelda». Ma soovitaksin siiski siinkohal mõelda järgi natuke rohkem kui vähegi, sest isegi kapo huviorbiiti sattumine ei tähenda, et inimene «vilistab seadustele». Selleks, et otsustada, kes vilistab ja kes mitte, on Eesti Vabariigis kohtusüsteem, mitte kaitsepolitseiamet.

Ja just kohtu abil me üritame teha selgeks, kas Usmanovi ja Jesakovi nimetamine julgeolekuriskiks on õigustatud ka kohtu silmis (tuletan siinkohal meelde, et ei ühel ega teisel pole ühtegi karistust mitte kunagi olnud). Uurime ka seda, kas deporteerimisel ikka järgiti kõiki kehtestatud reegleid. Nagu näiteks 25. novembri 2003 Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/109/EC, mille kohaselt väljasaatmise puhul pikaajalisele elanikule, kellel puuduvad selleks piisavaid vahendid, peab olema tagatud riigipoolne õigusabi samadel alustel nagu selle riigi kodanikele («Legal aid shall be given to long-term residents lacking adequate resources, on the same terms as apply to nationals of the State where they reside»).

Meie Juku-Kallega pole teatavasti juristid, seega ootame ära kohtulahendi ja siis vaatame, kes on kes.

Ja veel – mina, ilmselt erinevalt Raidist, usun, et Eesti on õigusriik, ja kui inimene pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse, paanikaks ei ole põhjust. Vastupidi, see on terve demokraatliku riigi tunnus.

Muretsema, hea Juku-Kalle, peab siis, kui ühiskonnas ja arvamusliidrite seas levib arusaam, et mitte kõik siin elavad inimesed ei vääri juurdepääsu õigusemõistmisele, ja seda valikut me langetame, lugedes kaitsepolitsei tviite.

P.S. Ennetades küsimusi – minu büroo ei esinda inimesi kohtus ning siis, kui otsustame teha erandi, kannan kulud mina isiklikult. Nii ka seekord – maksan juristidele arvete alusel ega kasuta selleks mingisuguseid avalikke vahendeid.