Juhtkiri ⟩ Bolti maksu-Mordor on Eesti jaoks sobimatu

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Bolt ei hooli Eesti maksusüsteemist ja püüab sellest mööda hiilida
• Mingil juhul ei tohiks riik Bolti pehmelt öeldes veidra maksutõlgendusega nõustuda
• Iduettevõtted võivad olla teerajajad, kui oma riigi õõnestamine ei tohiks selle hulka kuuluda

Mõne aasta eest puhkes «Boltide ja Woltide» diskussioon selle ümber, et äpipõhist takso- ja toidukulleriteenust pakkuvatel firmadel on eesti keelest savi, kui kliendid asja aetud saavad ja teenus toimib.

Mikk Salu lugu tänases ajalehes näitab, et Bolt ei hooli ka Eesti maksusüsteemist, jättes toidukullerite töö eest maksud maksmata. Et kunagi loodud halvustav kaksiktermin «Boltid ja Woltid» pole siin asjakohane, näitab see, et Wolt kasutab kulleritega töövõtulepinguid ja maksab tulumaksu. Bolt seevastu kasutab maksudest kõrvale hiilimiseks lausa jahmatavat skeemi.

Bolt ei käsitle kullereid töötajatena, vaid iseseisvate teenuseosutajatena. Sealjuures on enamik kullereid eraisikud, neil puudub ka OÜ või FIE staatus. Kas ja kuidas nad makse maksavad, pole Bolti arvates tema mure. Kuna paljud kullerid on välismaalased, kel teadmised siinsest maksukohustusest lünklikud, võib aru saada, et tegelikult makse ei maksta. See annab Boltile konkurentsieelise makse tasuvate ettevõtete ees.

Bolti selgitused on üpris segased, ulatudes selleni, et äkki peavad kullerite eest makse maksma hoopis restoranid ja kohvikud, kust toit tellitakse.

Loost järeldusi tehes peame rõhutama kaht aspekti. Esimene on ausa maksumaksja maine, millest Bolt ilmselt ei hooli, ning teine on riigi ja maksuameti roll maksude kogumisel ning ausa maksukonkurentsi tagamisel.

Ehkki maksu- ja tolliamet on ajakirjaniku küsimustele vastates väga kidakeelne, kõlab seal üks põhimõtteline seisukoht. See raha, mida Bolti kullerid saavad, on maksutulu, leiab ametnik. Järelikult tuleb seda ka palgatuluna maksustada, mida ei ole tehtud.

Mingil juhul ei tohiks riik Bolti pehmelt öeldes veidra maksutõlgendusega nõustuda, vaid see tuleb näiteks kohtus vaidlustada, et asjades selgust saada.

Eriti lamedalt kõlavad artiklis vahendatud viited, et «kuna Bolt on Eesti uhkus ja Bolt on täis mõjuvõimsaid isikuid», siis ei taheta teemat torkida. Mingil juhul ei tohiks riik Bolti pehmelt öeldes veidra maksutõlgendusega nõustuda, vaid see tuleb näiteks kohtus vaidlustada, et asjades selgust saada.

Muuseas, paari aasta eest küsis Bolt riigilt koroonakriisi tõttu abilaenu, aga ei saanud. Võis tunduda, et tagurlik valitsus lihtsalt ei mõista nüüdisaegset iduettevõtlust. Siiski sai üle maailma töötajaid värbav Bolt Eestilt palgaabi – just palgaabi, mis tänase artikli valguses on vägagi kõnekas.

Taksonduses on Bolt püüdnud hakkama saada mitte ainult keelenõudeid täitmata, vaid ka mitte hoolides tavapärase taksoteenuse osutaja puhul nõutud sõidukikaardist. Bolti argument oli, et ta ei osutagi taksoteenust, vaid hoopis infoühiskonna teenust.

Ilmselt tuleb iduettevõttel tõesti paljudes suhtumise muutustes teerajaja olla, kuid oma riigi õõnestamine ei tohiks nende hulka kuuluda. Paljud ärid, ka osalus Boltis, on kuulunud Markus Villigile OÜ Mordor Management kaudu. Vahest pandi see nimi kunagi naljaga. Aga Ukrainas toimuva sõja valguses teame me kõik, keda ja millist mõttelaadi maailm Mordoriks nimetab. Meil siin peaks olema maksudel põhineva aus äri, mitte Mordor.