Mikk Salu lugu tänases ajalehes näitab, et Bolt ei hooli ka Eesti maksusüsteemist, jättes toidukullerite töö eest maksud maksmata. Et kunagi loodud halvustav kaksiktermin «Boltid ja Woltid» pole siin asjakohane, näitab see, et Wolt kasutab kulleritega töövõtulepinguid ja maksab tulumaksu. Bolt seevastu kasutab maksudest kõrvale hiilimiseks lausa jahmatavat skeemi.
Bolt ei käsitle kullereid töötajatena, vaid iseseisvate teenuseosutajatena. Sealjuures on enamik kullereid eraisikud, neil puudub ka OÜ või FIE staatus. Kas ja kuidas nad makse maksavad, pole Bolti arvates tema mure. Kuna paljud kullerid on välismaalased, kel teadmised siinsest maksukohustusest lünklikud, võib aru saada, et tegelikult makse ei maksta. See annab Boltile konkurentsieelise makse tasuvate ettevõtete ees.
Bolti selgitused on üpris segased, ulatudes selleni, et äkki peavad kullerite eest makse maksma hoopis restoranid ja kohvikud, kust toit tellitakse.
Loost järeldusi tehes peame rõhutama kaht aspekti. Esimene on ausa maksumaksja maine, millest Bolt ilmselt ei hooli, ning teine on riigi ja maksuameti roll maksude kogumisel ning ausa maksukonkurentsi tagamisel.
Ehkki maksu- ja tolliamet on ajakirjaniku küsimustele vastates väga kidakeelne, kõlab seal üks põhimõtteline seisukoht. See raha, mida Bolti kullerid saavad, on maksutulu, leiab ametnik. Järelikult tuleb seda ka palgatuluna maksustada, mida ei ole tehtud.
Mingil juhul ei tohiks riik Bolti pehmelt öeldes veidra maksutõlgendusega nõustuda, vaid see tuleb näiteks kohtus vaidlustada, et asjades selgust saada.