Paloma Krõõt Tupay ⟩ Sisuline õiguslik vaidlus ei ole tupik, vaid näide toimivast õigusriigist

Paloma Krõõt Tupay. Foto: Erakogu

Kui tekib vajadus pöörduda Riigikohtu poole, siis ei väljendu selles suutmatus sõlmida vaherahu, vaid soov saada siduv vastus olulisele riigiõiguslikule küsimusele, kirjutab Tartu Ülikooli riigiõiguse õppejõud Paloma Krõõt Tupay oma Facebooki postituses.

Põhiseaduses ei saagi olla lahti kirjutatud iga võimalik tulevikus aset leidev juhtum. Nagu sõna juba ise ütleb, on põhiseaduse kujul tegemist «Põhi Seadusega» ehk meie riigi korralduse ja toimimise alusdokumendiga, kuhu on kirja pandud Eesti valitsemise kõige olulisemad põhimõtted. Neid tuleb juriidilise tööriistakasti abil ja tõlgendamise teel konkreetsel juhul kohaldada. Ning kui antud juhul tekib vajadus pöörduda Riigikohtu poole, siis ei väljendu selles suutmatus sõlmida vaherahu, vaid soov saada siduv vastus olulisele riigiõiguslikule küsimusele.

Kuigi eksperte ja arvamusi on antud küsimuses rohkesti, lisan siinkohal ka omalt poolt mõned tagasihoidlikud mõtted varem öeldu pinnalt. Esiteks, põhiseadus teeb vahet uue valitsuse moodustamise (PS § 89) ja muudatuste vahel ametis olevas valitsuses (PS § 90). Uuele valitsusele peab Riigikogu, mis on rahva tahte otsene esindaja, andma heakskiidu. See tagab ka rahva piisava informeerituse sellest, mida valitsus teha plaanib.