JUHTKIRI ⟩ Eesti kooli kokkuleppe puudumine pole riigimehelik

Koalitsioonikõnelused Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Isamaa ja Reformierakonna vahel. Lauri Läänemets, Kaja Kallas, Tõnis Lukas Foto: Mihkel Maripuu

• Sõda Ukrainas paljastas Eesti koolihariduse kitsaskoha
• Eesti kool annab parema hariduse
• Sõda nõuab riigimehelikkust, mitte lehmakauplemist

Eesti uue valitsuse kokkusaamine on osutunud keerulisemaks kui oodatud, kusjuures peaküsimuseks on tõusnud erimeelsused eestikeelsele haridusele ülemineku osas. Ühelt poolt sunnib takka ajanappus, samas on selge, et tegemist on kokkuleppega, mis jääb meie elu mõjutama aastakümneteks.

Kui Reformierakond ja Isamaa toetavad jõulisemat eestikeelsele haridusele üleminekut, siis sellele seisavad vastu sotsid. Siin võib olla tegemist ka puhtalt enesenäitamise katsega, sest ennustati ju enne koalitsioonikõneluste algust, et sotsidel pole suurt midagi kõnelustel kaasa rääkida. Suuremat vastuolu prognoositi Isamaa ja Reformierakonna vahel.

Teisest küljest pole tegemist ainult moeküsimusega. Ukraina sõda on varasemast selgemini näidanud, et Eesti kitsaskohad, mis on seotud nii eesti- ja venekeelse koolihariduse kui ka punamonumentidega, tuleb lahendada praegu. Edasi lükata pole neid kuhugi. Sestap võib mõista ennekõike Isamaad, kes ei taha taganeda oma seisukohtadest eestikeelse hariduse kohta, nõudes eestikeelsele haridusele ülemineku selget tähtaega ning vene koolide eestikeelseks muutmist.

Nendele argumentidele lisavad kaalukust eile Postimehe veebis ilmunud isamaalasest riigikogu liikme Mihhail Lotmani argumendid. Ta viitab sellele, et eesti kool annab parema hariduse nii Venemaa koolidest Venemaal kui ka vene koolist Eestist. «Niisiis, mitte ükski vastutustundlik lapsevanem ei peaks olema huvitatud sellest, et tema laps saaks halvema hariduse ning eriti kahetsusväärne on see, et mõni lapsevanem kõõritab ikkagi Venemaa poole,» nendib Lotman. 

Sõja ajal on vaja enam riigimehelikkust ja vähem lehmakauplemist. Loodetavasti mõistavad ka valitsusläbirääkijad seda.

On tõsi, et sotsid on viimastel aastatel «varastanud» Keskerakonnalt vene valijate hääli ja sestap on arusaadav, miks nad ei kavatse nii jõuliselt eestikeelset kooliharidust juurutada. See tähelepanek aga viib paratamatult mõtteni, et kui juba praegu maadleb potentsiaalne koalitsioon eestikeelse hariduse üle, siis kuidas saaks võimalik olla EKREIKE (EKRE, Isamaa ja Keskerakonna) koalitsioon. See tähendaks ju eestikeelsele kooliharidusele üleminekut sotsidest veelgi enam pidurdanud Keskerakonna koalitsiooni kaasamist. Samas on meil EKREIKE koalitsioon juba olnud.

Ent Ukraina sõda on pannud koalitsioonikõnelused täiesti uude konteksti. Ajalooliselt on sõda kiirendanud mitmeid protsesse ja ehkki otseselt Eestis pole lahingutegevust, on sõja lähedus selline, mis sunnib mitmeid protsesse – olgu selleks kaitsekulutused või eestikeelne kool – uue pilguga vaatama. Sõja ajal on vaja enam riigimehelikkust ja vähem lehmakauplemist. Loodetavasti mõistavad ka valitsusläbirääkijad seda.

Ehkki riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui aasta, peaks ametisse astuv valitsus olema selge mandaadiga. Seda kohe algavat NATO tippkohtumist kui ka eelseisvaid sügisesi raskuseid silmas pidades. Mugavusvalitsust ja mugavusleppeid pole meile vaja, edasised kuud võivad olla Eesti ja Euroopa saatuse seisukohalt otsustavad. Hea oleks need kuud läbida selge koalitsioonileppe ja tugeva valitsusega ning laduda kindel vundament Eesti edasisele arengule.