Kui nägin uudisnuppu sellest, kuidas «Jüri Vips ennast ise Red Bulli meeskonnast maha tõmbas», oli mu vahetu reaktsioon eelkõige psühhosomaatiline, kuskil heh!-i, bhv!-i ja naeruturtsatuse kandis. Kui tobe skandaalike! Samas nii tagajärgedelt sümptomaatiline, aga õnneks nii väheolulises ja hääbuvas valdkonnas nagu motosport. Milline värskendav tühisusepuhang kesk ängistavaid rindeteateid ja ränkmasendavaid majandusprognoose!
Diplomeeritud semiootikuna kinnitan kohe, et solvavus on samavõrd sõna omadus kui parajus kingade (kuigi ütleme ikka, et need kingad on parajad või need kingad pole). Solvavus on kommunikatsiooniakti mõõde, mitte mõne sõna olemuslik kaasnähe. Aga see on mõttetu tähenärimine. Öelda, et Vips rikkus kultuurinorme ja sellest ka see skandaal, on tautoloogilisuseni ilmne.