Irene Käosaar ⟩ Kas siis selliste eesti keele eksamitulemustega lepimegi?

Irene Käosaar. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vene kodukeelega gümnaasiumiõpilastest ligi pool ei suuda kolme gümnaasiumiaasta jooksul tõsta oma eesti keele taset ühe taseme võrra. Miskit on praeguse eesti keele õppega põhimõtteliselt valesti, kirjutab Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Sel ajal, kui poliitikud arutavad tuliselt eestikeelsele haridusele üleminekut, kulgeb õppeaasta kokkuvõtmine omasoodu ja on jõudnud riigieksamite esimeste tulemusteni. Lõimumise ja eesti keele valdamise kontekstis on eesti keel teise keelena eksami tulemused kõige märgilisemad.

Põhjalikum eksamitulemuste analüüs seisab veel ees – alles sügisel saame selgema pildi eksamitulemustest osaoskuste kaupa - saame näha, kas muutused tulemustes on pigem õpilaste suulises või kirjalikus kõnes või on muutunud tekstist arusaamise pool. Aga see, et eesti keel teise keelena riigieksamite tulemused on viimastele aastatel languses, on täna tõesti juba ilmne fakt. Sellel aastal on langus märkimisväärne – üle 7 punkti, seda on selgelt liiga palju.