Kõrghariduse rahalised vaevused on olnud viimastel kuudel tänuväärselt avalikkuse tähelepanu all. Riik on jätnud ühe Eesti riigi strateegilise valdkonna kahetsusväärselt pikalt piisava hoolitsuseta, nii et käärid sisuliste vajaduste ja tegelike võimaluste vahel on kasvanud kriitilise piirini.
Kummati võib pidada problemaatiliseks, et senine diskussioon on keskendunud peamiselt kõrghariduse rahastamisküsimustele, kuigi kõik on usutavasti päri, et ülikoolide tähtsust ja tähendust pole asjakohane mõõta üksnes neile kulutatud rahaga. Ülikoolid ei ole ühiskonna kuluallikas, vaid üks selle kõige suuremaid tuluallikaid. Ent kuidas seda tulu käsitada ja mõõta? Millist väärtust pakub ülikool ühiskonnale?
/nginx/o/2017/01/02/6221121t1hd69b.jpg)
/nginx/o/2022/06/21/14645877t1h6584.jpg)