Juhtkiri ⟩ Leedu pähkel murrab Vene karu hambad

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Vilnius on oma rolli lääne väärtuste peamise bastionina julgelt vastu võtnud
• Leedu on väikeriik, mis oskab mõelda suurelt
• Peame Leedut üle 100 protsendi toetama

Leedu ja Venemaa suhted on kruvitud keemistemperatuurini, kui Vilnius asus majandussanktsioone Venemaa vastu täiega rakendama, lõigates läbi rea kaupade, muu hulgas kivisöe, metallide, ehitusmaterjalide transiidi Venemaa põhiterritooriumi ja Kaliningradi oblasti vahel.

Leedu ütleb, et pole midagi ühepoolselt teinud, 17. juunist kehtivad Euroopa Liidu sanktsioonid, mis ei luba Moskval neid kaupu läbi liikmesriikide vedada. Kui palju mõeldi sõjasanktsiooni kehtestades sellele, et osa transiidist käib läbi ELi liikmesriigi ühest Venemaa osast teise, pole teada. Küll aga on oluline, et selleks läbiveoriigiks on just Leedu.

Vilnius on oma rolli lääne väärtuste peamise bastionina ikka julgelt vastu võtnud, seal juba kätt väristama või saamata jäänud rublasid taga nutma ei hakata. Viimase paari aasta jooksul on Leedu juhtkond selle selgeks teinud nii Minskile, Moskvale kui ka Pekingile.

Võib sügavalt kahelda, kas iga ELi liikmesriik oleks Leedu olukorras sedavõrd otsustav. Häbiks endale peame tunnistama, et ka meiegi majanduselu pakatab näidetest, kus sanktsioonidest püütakse mööda hiilida või proovitakse enne nende kehtima hakkamist veel viimane koor kaubavahetuselt ära riisuda.

Leedu on väikeriik, mis oskab mõelda suurelt, seda oleme eestlastena korduvalt kogenud. Mis seal salata, mõnikord pani see meid varem muigama. Ega leedukad ometi unustanud pole, et nende piir ei ulatu tänapäeval Musta mereni lõunas ning Moskvani idas?

Alles möödunud suvel said Leedule osaks Hiina kui maailma suuruselt teise majanduse surve ja halvakspanu. Leedu pööras Hiina autokraatiale selja ja otsustas asju ajada demokraatliku Taiwaniga, rõhutades selle sammu väärtuspõhisust. Hiina asus Leedut kaubanduspiirangutega survestama ning Leedu pärast said ebameeldivused osaks ka teistele ELi riikidele. Leedu ei murdunud.

Poolikud relvatarned Ukrainale, poolik sõda ja poolikud sanktsioonid ei ole lahendus. Just sellest on Leedu otsustavalt tegutsedes väga hästi aru saanud.

Eile teatas Moskva, et kui transiit Kaliningradi oblasti ja ülejäänud Vene Föderatsiooni vahel läbi Leedu ei taastu, «jätab Venemaa endale õiguse sammudeks oma riiklike huvide kaitseks».

Muidugi on Moskva näol tegemist tuldpurskava koletisega, aga paljudel juhtudel on ähvardused hirmsamad kui Venemaa suutlikkus neid teostada. Nädal tagasi ähvardasid Vene duumasaadikud tagasi võtta Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise. Rõhutati, et paljude argumentide alusel peab Leedu olema selles nimekirjas esimene.

Siinkohal pole põhjust korrata kõiki neid analüüse, mis jõuavad järelduseni, et kui Vene agressioon Ukrainas õnnestub, on Balti riigid järgmised, kellele kallale tungitakse. Ja pole mingit põhjust arvata, et kui Leedu on esimene, siis järg meieni ei jõua. Jõuab vältimatult.

Praegu on meie ees põhimõtteliselt ainult sõjaaja valikud. Poolikud relvatarned Ukrainale, poolik sõda ja poolikud sanktsioonid ei ole lahendus. Just sellest on Leedu otsustavalt tegutsedes väga hästi aru saanud. Agressor tuleb selles sõjas alistada täielikult, kõik vahevariandid tähendavad uusi kallaletunge.

Ja veel – kui Kaliningradi transiiti püütakse meritsi ümber suunata, ei tohi me Vene laevadele ankrupaiku võimaldada. Peame Leedut üle 100 protsendi toetama.