Johanna Lehtmets ⟩ Keskkonnakriis nõuab oskuslikku kaasamiskultuuri kohalikul tasandil

Johanna Lehtmets. FOTO: Stockholmi Keskkonnainstituut (sei) Foto: Stockholmi Keskkonnainstituut (sei)

Viimase kahe aasta jooksul oleme olnud tunnistajaks Euroopas ainulaadsele arutleva demokraatia vormile ja laiamahulisele kaasamisprotsessile – Euroopa tuleviku konverentsile –, mis on turbulentsel ajal andnud sõna Euroopa tuleviku üle arutamiseks otse kodanikele, kirjutab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna osakonna kommunikatsioonijuht Johanna Lehtmets.

Kuivõrd kliimamuutuste ja keskkonna temaatika ei jää enam naljalt ühestki mastaapsest aruteluformaadist välja, siis olid need fookusteemad koha sisse seadnud ka nüüd. Kuigi platvormi potentsiaal jäi lõpuni kasutamata, on oluline kogemusest õppida ning jätkata kaasamisprotsesside juurutamist keskkonnapoliitika kujundamise igal tasandil, kuid eriti kodanikule kõige lähemal asuval valitsemise tasandil kohalikes omavalitsustes.

Euroopa tuleviku konverentsi algatuse eesmärk oli anda Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide kodanikele võimalus väljendada, mida nad liidult ootavad ja millist tulevikku soovivad näha. Nüüd on see uudne ja ambitsioonikas algatus saanud lõppakordi, kuna lõpparuanne koos ettepanekutega ELi töö parendamiseks on antud üle Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu presidentidele. Aruandest leiab ligi poolsada ettepanekut, mis põhinevad kahe aasta jooksul liikmesriikides toimunud avalikel üritustel kogutud soovitustel, aga ka juhuvalimiga moodustatud Euroopa kodanike paneelarutelude tulemustel. Lisaks said ideid esitada kõik soovijad spetsiaalsel mitmekeelsel digiplatvormil. Nüüd toimub analüüs, kas ettepanekud on kooskõlas ELi aluslepingutega, ja pannakse paika võimalikud järgmised sammud lähtudes ELi institutsioonide pädevustest. Protsessi tõelist mõju saab aga mõõta alles siis, kui kodanikud tajuvad, et nende arvamus avalikes kaasamisprotsessides päriselt loeb, ja sellest saab valitsemise loomulik osa.