Egge Kulbok-Lattik ⟩ Riigiaristokraatia upsakus pidurdab arengut

Kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik. Foto: Erakogu

Juba mitu kuud väldanud kemplus peretoetuste ümber näitab, et poliitikas valitseb moraalse kapitali kriis, kus riigile vajalikke otsuseid ei suudeta vastu võtta võimumängude tõttu, kirjutab kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik. 

Hiljutine rahvaloendus näitas, et ehkki tervikuna on Eesti rahvaarv viimase kümne aasta jooksul tõusma hakanud, tööealine elanikkond väheneb. Samuti püsib trend, et rahvaarv kasvab Harjumaal ja linnades, kuid kahaneb maapiirkondades.

Rahvastiku ja toimetulekuga seotud küsimusi ei saa lahendada majandusest lahus. On ju inimene majanduse kese – see lähtub inimese vajadustest ja toimib vaid seal, kus on inimesi. Kui inimesi pole, siis pole ka kaupade ja teenuste tarbijaid ega pakkujaid.

Noorte ja tööealiste inimeste vähesus tähendab, et ettevõtete soov selles paigas tegutseda on pärsitud. Hädavajaliku tööjõu puududes on investeeringuid keeruline kavandada. Seega sõltub iga piirkond inimvarast, selle vaimsest ja füüsilisest võimekusest, inimeste tervisest ja potentsiaalist.

Muutused rahvastikus on sageli pikaldased ja märkamatud. Seetõttu on rahvastikupoliitika väga oluline, kuid samas ka kompleksne: juba käivitunud protsesse on keeruline ümber pöörata. Tööealise ja noorema elanikkonna vähenemine ja eakate osakaalu suurenemine paneb koormuse alla avaliku sektori, teenuste pakkumine on keeruline. Perearstinduses näeme juba nüüd, et raha teenuste pakkumiseks võib isegi olla, kuid mida teha, kui puuduvad inimesed – spetsialistid, kes kohti täidaksid. Samas on tegemist teenusega, millele igal inimesel on õigus, sõltumata vanusest või elukohast.