K, 29.06.2022

AK FOOKUS ⟩ Eesti otsustas rahasüsteemi reformimisel täie panga kasuks

Heido Vitsur
, Vabariigi Presidendi majandusnõunik
Eesti otsustas rahasüsteemi reformimisel täie panga kasuks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Sularaha, st rublade puuduse tõttu võttis Tartu linnavalitsus palkade maksmiseks 1992. aastal enne krooni tulekut kasutusele Tartu ajutise maksetšeki ehk nn Tartu raha, mis oli käibel 37 päeva. Maksetšekkidel on Tartu linnapea Ants Veetõusme ja Tartu Sotsiaalpanga juhataja Vaike Martinsoni (pildil näitab tšekki) allkiri.
Sularaha, st rublade puuduse tõttu võttis Tartu linnavalitsus palkade maksmiseks 1992. aastal enne krooni tulekut kasutusele Tartu ajutise maksetšeki ehk nn Tartu raha, mis oli käibel 37 päeva. Maksetšekkidel on Tartu linnapea Ants Veetõusme ja Tartu Sotsiaalpanga juhataja Vaike Martinsoni (pildil näitab tšekki) allkiri. Foto: Lembit Michelson/Rahvusarhiiv

Esimesed sõnad, mis Eesti Panga president Siim Kallas mulle rahareformi päeval ütles, kõlasid umbes nii: «Näe, tegimegi jaanipäevaks rahareformi ära.»

Meie jaoks ei olnud see ainult konstateering, vaid palju enamat. Asi oli nimelt selles, et alates veebruarist 1992 olin pidanud avalikkusele kõikvõimalikes kanalites pidevalt selgitama, miks meil kõik majanduses nii halvasti läheb, ning seejuures olin alati kinnitanud, et niipea, kui me rahareformi ära teeme, hakkab kõik kiiresti paremaks minema; et saame siis kogu oma elu ja eriti majanduse hoopis teisiti käima panna, kuid et jaanipäevani peame ilma oma rahata hakkama saama ja saamegi hakkama.

Muuseas, minu jutt vajadusest jaanipäevani vastu pidada ei toetunud tegevusplaani teadmisele, vaid oli puhtal kujul tunnetuslik. Ma ei kuulunud ju rahareformi tegijate hulka.

Märksõnad
Tagasi üles