Betty Ester-Väljaots ⟩ Ajalugu on vahel olulisem kui matemaatika

26.08.2021, Tallinn Postimehe töötaja Betty Ester-Väljaots Foto Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Ukraina seriaal «Rahva teener», mille peaosas on president Volodõmõr Zelenskõi, algab sellega, et ajalooõpetaja saab närvivapustuse. Tema klass kutsutakse tunnist ära koolis korraldamist vajava tühja-tähja jaoks. Õppealajuhataja selgitab, et teist klassi ei saa kutsuda, sest neil on matemaatika ja see on olulisem. Ajalooõpetajal viskab tema aine pidev alavääristamine üle ja ta ütleb, mida ta arvab nendest, kes ei tunne ajalugu.

Juuniküüditamise nädalal tekib ikka ja jälle küsimus, kui palju tulevased põlved huvituvad minevikust ja mida tähendab, et ajalugu kordub. Nii nagu Venemaa sõda Ukrainas on tekitanud suure huvi kaitse vastu, peaks see tekitama samasuguse huvi mineviku ja ajaloo vastu. Kui paljud keskkooli lõpetanud oskavad nimetada Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise olulisemaid võtmesündmusi? Kui paljud riigikogu liikmed suudaksid läbida Eesti ajaloo eksami, kasvõi 20. sajandi raamides? Kas meie rahvaesindajad oskavad välismaal viibides Eesti lugu edasi anda? Ajaloo riigieksami kohustuslikuks muutmine annaks vähemalt mingi vajaduse põhiline selgeks teha ning välistaks ainest lihtsalt ülelibisemise.

Mõne ajalooõpetaja hinnangul ei tunne kõik seda õppeainet läbinud noored neid teemasid nii põhjalikult kui vaja. Huvipuudusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid. Kui kindel on ajaloo käsitlus, et Eesti okupeeriti 1940. aastal ning siin ei ole mingisugust kahetimõistmist, ei mingit aga? Venelased hävitasid Eesti riigi ja eesti inimesed. Kiskusid meie perekonnad lõhki, tükkideks. Nii nagu praegu tehakse Ukraina perekondadega.