/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/06/17/14634382t1hd714.jpg)
- Kohtu all olid kaks Nõukogude Liidust tulnud eestlast ja nende kaks sugulast
- Mõlemad Eestisse saadetud mehed värbas Pihkva OGPU ametnik
- Eestisse saadetud salakuulajad andsid ennast ise Petseri politseile üles
20. juunil 1933 kirjutas Postimees Petserimaa salakuulajate kohtuprotsessist.
Laupäewa õhtul lõppes sõjaringkonnakohtus jälle üks Petserimaa salakuulajate protsess, milles seekord süüpingil istusid neli meest: kaks Wenemaalt tulnud ja kaks nende Eestis elutsewat sugulast. Kohus mõistis Peeter Lepsoni, 53 a. wana, ja Robert Johansoni, 41 a. wana, kummagi 4 aastaks sunnitööle, kuna Gustaw Lepson ja Aug. Johanson mõisteti õigeks.
Süüdistusakti järele olid protsessi asjaolud järgmised: Petseri politseijaoskonda ilmus möödunud suwel Nõuk. Wene kodanik Peeter Lepson. Ta seletas, et teda saadetud eelmisel ööl Nõuk. Wene wöimude poolt salaja üle piiri Eestisse salakuulamise sihiga.
Ülekuulamisel seletas P. Lepson, et ta tulnud üle piiri juba mõne päewa eest. Kaasa antud temale 41 kr. eesti raha. Temale tehtud ülesandeks tähele panna Riia-Pihkwa kiviteed ja Pankjawitsa-Petseri maanteed, missuguses seisukorras on maantee ja sillad ja kui palju külasid ja mõisaid on tee ääres. 2. juulil katsunud ta tagasi minna Wenemaale, kuid teda märganud piiriwalwur koeraga. Selle peale tulnud ta tagasi Petseri ja annud end politsei kätte.
Wiimane seletas, et 1932. a. weebruaarikuul teinud temale OGPU ametnik Kehra ettepaneku salaja üle piiri Eestisse minna.
Petseris peatunud ta oma wennapoja Gustaw Lepsoni juures, kel teada olnud, mis otstarbel ta Eestisse tulnud. Peeter Lepson seletas weel, et OGPU ametnik Kehra öelnud temale, et Dno linna läheduses elutsew Robert Johanson olnud nõus Eestisse salakuulama tulema.
Wahepeal oli Eestis tabatud ka Robert Johanson ja wiimane seletas, et 1932. a. weebruaarikuul teinud temale OGPU ametnik Kehra ettepaneku salaja üle piiri Eestisse minna. Selle ettepaneku tegemise juures wiibinud ka Peeter Lepson, kes käinud temale peale, et tema wõtaks ettepaneku wastu, mida ta ka siis teinud. Hiljem läinud ta Kehra korterisse, kus wiimane teinud temale ülesandeks koguda teateid Wõrus ehitatawate sõjawäe kasarmute kohta ja kas Nursis asub kaitsewäge.
Ööl wastu 5. märtsi tulnud ta salaja üle piiri. Ta läinud Saluse walda oma wanemate poole, kus palunud wennalt August Johansonilt nõusolekut sinna elama jäämiseks. Wend olnud nõus temale tööd andma. Paar päewa hiljem teatas Rob. Johanson politseile oma salaja üle piiri tulekust. Samal kuul käis tema wend August Tallinnas kohtu- ja siseministeeriumis ja palus wenda August Johansoni Wenemaale tagasi mitte saata. Ta lubas wõtta enese kanda wastutuse wenna eest, nii majanduslikult kui ka politiliselt.
Järgmisel päewal aga teatatud temale, et asja wõib parandada sel teel, et ta läheb salaja Eestisse.
Politseilisel juurdlusel tehtud kindlaks, et Robert Johanson on Wõru wanglas wahi all wiibides oma kambrikaaslasele seletanud, et OGPU teinud temale ülesandeks saata ka oma wend August Johanson Pihkwa OGPU-sse läbirääkimistele. Wenna seletuse järele awaldanud August Johanson selleks ka nõusolekut.
Eeluurimisel Peeter Lepson end süüdi ei ole tunnistanud. Ta elanud Dno linnas. Möödunud suwel kutsutud ta OGPU-sse, kus loetud ette kohtuotsus, mille järele tema mõistetud 3 aastaks sunnitööle hobusega kauplemise ja wõõra tööjõu kasutamise pärast. Järgmisel päewal aga teatatud temale, et asja wõib parandada sel teel, et ta läheb salaja Eestisse.
Ka teised wastutusele wõetud: Gustaw Lepson ja Robert ning August Johanson ei ole end süüdi tunnistanud. Rob. Johanson seletas, et annud küll nõusoleku Eestisse tulekuks, kuid selle sihiga, et pääseda Eestisse ja siin hakata elama.
Postimees 20.06.1933