JUHTKIRI ⟩ Enne edasiliikumist peaks valitsus astuma tagasi

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna umbusaldamine riigikogus ei läinud läbi. Foto: Urmas Nemvalts

• Kahtluse tekkimise korral peaks minister ise tagasi astuma
• Eestis kuluks ära rohkem lugupidamist üldiste reeglite vastu
• Reformierakond kordab Andrus Ansipi ajal tehtud viga

Riigikogus kukkus läbi katse avaldada umbusaldust haridus- ja teadusminister Liina Kersnale (Reformierakond). Umbusaldusavalduse esitajad panid talle süüks koolide koroonatestide hankega kerkinud korruptsioonikahtlust.

Seda, et nõutud kolme asemel võeti vaid üks pakkumine, ei vaidlusta keegi. Kersna ja terve Reformierakond aga raiuvad, et tegemist oli kogu valitsuse otsusega, hanked olid üldse keskerakondlasest tervise- ja tööminister Tanel Kiige vastutusel ning kuidagi puutus asjasse ka viimase parteikaaslane, riigihalduse minister Jaak Aab. See jutt on vastutuse hajutamine, mis pole kunagi hea. Allkiri on lõpuks ikkagi Kersna oma. Seega peab tema vastutama.

Postimees peab au sees vana põhimõtet, et asjad peavad mitte ainult puhtad olema, vaid ka puhtad näima. Kui tekib kahtlus, et midagi on valesti, siis peaks minister ise tagasi astuma.

Päevakajas on aga ka teine tagasiastumise küsimus: kas peaminister Kaja Kallasel oli õigus vallandada Keskerakonna ministrid ja vähemusvalitsuse eesotsas jätkata või pidanuks ta ka ise koos kogu valitsusega tagasi astuma?

Õiguskantsler Ülle Madise meelest on selles küsimuses põhiseaduse säte ja mõte selged. Põhiseaduses on hulk juhtumeid, millal valitsus peab tagasi astuma, ja koalitsioonikaaslaste vahetus nende hulka ei kuulu. Madise leidis kommentaaris ERRile, et vaielda saab selle üle, milline võiks olla riigiõiguslik praktika ja kas põhiseadust tuleb muuta nii, et peaminister peaks koalitsiooni muutumisel alati ise tagasi astuma.

Eestis kuluks ära rohkem lugupidamist üldiste reeglite ja korra vastu. Kallase tagasiastumine oleks kooskõlas põhiseaduse vaimuga ja see lahendaks ka Kersna küsimuse.

Põhiseaduse üks autoreid, endine poliitik Jüri Adams pole sellega aga päri. Adams kirjutas Postimehes, et selline käitumine on vastuolus põhiseaduse vaimuga.

Põhiseaduse järgi peab peaministrikandidaat minema riigikogu ette ja andma seal – ning sellega ka avalikkusele – infot mitme asja kohta. Seejärel peab ta saama riigikogult toetavate häälte enamuse. Just selle teavitamise kohustuse pärast ongi Adamsi meelest valitsuse tagasiastumine möödapääsmatu. Lisaks õõnestab selline samm ka presidendi rolli, kes ei saa nii valida parimat peaministrikandidaati.

Ka Adams tunnistab, et põhiseaduses selge tagasiastumise nõue puudub ja juriidiliselt on kõik korrektne – ehk JOKK. Tegelikult on Kallase käitumisele isegi pretsedent olemas – täpselt nii toimis üle-eelmine reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip 2009. aastal sotsiaaldemokraatidest ministritega.

Postimehe meelest võiks Eestis olla vähem JOKKi. Ühelt poolt võiks Reformierakond mäletada, mis juhtus sellesama pikalt väldanud Ansipi aja jätkuna – mida tugeva positsiooni ärakasutamisega liiale minek võib endaga kaasa tuua. Teised, nõrgemad võivad ülbeks läinule kambaka teha.

Küsimus pole muidugi vaid Reformierakonna omakasus. Eestis kuluks ära rohkem lugupidamist üldiste reeglite ja korra vastu. Kallase tagasiastumine oleks kooskõlas põhiseaduse vaimuga ja see lahendaks ka Kersna küsimuse.

Aga kui Kersna ja Reformierakond loodavad, et ta jätkab ka uues valitsuses, siis peaks ta puhtalt nii enda kui ka erakonna maine pärast praegu ise vastutuse võtma ja tagasi astuma. Postimehe meelest on neil sellest ainult võita.